Artiklid

Korteriühistud muutuste tuules

EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla
Artiklite sari ajalehes Kuulutaja, märts-juuni 2017

I osa – 17. märts 2017
1.jaanuarist 2018 jõustub 2014. aastal vastu võetud uus korteriomandi ja korteriühistuseadus (KrtS). Uue seadusega asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus (KOS) jakorteriühistuseadus (KÜS).
LOE EDASI

II osa – 24. märts 2017
Mida toob uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaasa olemasolevate korteriühistute jaoks ning mis muutub majades, kus ühistu puudub.
LOE EDASI

III osa – 31. märts 2017
Uus korteriomandi- ja korteriühistu (KrtS) seadus näeb ette, et majades, kus on tegutsetud korteriühisuse vormis ja nimetatud ka valitseja, jätkab viimane pärast seaduse jõustumist tegevust. Kui valitseja tegevus ei vasta korteriomanike ootustele või on vastuolus seadusandlusega, võib korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitseja tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingu üles öelda.
LOE EDASI

IV osa – 7. aprill 2017
Millised reeglid hakkavad uue seaduse järgi kehtima väikestele, kuni kümne korteriomandiga majadele.
LOE EDASI

V osa – 13. aprill 2017
Milline on revidendi ja revisjonikomisjoni roll korteriühistus.
LOE EDASI

VI osa – 21. aprill 2017
Üldkoosolekust ja hääleõigusest üldkoosolekul.
LOE EDASI

VII osa – 28. aprill 2017
Korteriomaniku õigustest ja kohustustest uue seaduse mõistes.
LOE EDASI

VIII osa – 5. mai 2017
Mida teha, kui korteriomanik rikub oma kohustusi nii korteriühistu kui teiste korteriomanike suhtes?
LOE EDASI

IX osa – 12. mai 2017
Uue seaduse kohaselt hakkab korteriühistul olema korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks korteriomandile pandiõigus.
LOE EDASI

X osa – 19. mai 2017
Kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
LOE EDASI

XI osa – 26. mai 2017
Infovahetusest korteriühistu ja korteriomaniku vahel ning mõlema poole kohustused ja õigused.
LOE EDASI

XII osa – 2. juuni 2017
Juhtudest, millele uus seaduslik regulatsioon ei laiene.
LOE EDASI

XIII osa – 9. juuni 2017
Parkimise korraldamine korteriühistus.
LOE EDASI

XIV osa – 16. juuni 2017
Korteriühistute juhtide tasustamisest.
LOE EDASI

XV osa – 22. juuni 2017
Lõpetuseks veelkord uut seadust puudutavad põhipunktid.
LOE EDASI


 

Kas korteriühistu juhatuse liikmeks võib olla isik, kes ei ole sama korteriühistu liige?

Lugeja küsib: Kõik korteriühistu kolmeliikmelise juhatuse liikmed soovivad tagasi astuda. Kuna oma maja inimestest keegi asemele asuda ei soovi, siis kas võib juhatuse liikmekandidaadiks esitada sellealaste kogemustega inimese, kes ei ole ise sama ühistu liige või tema perekonnaliige?

EKÜL jurist Irina Reva ajakirjas Elamu 4/2015

Mittetulundusühingute seaduse § 26 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, kes seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.

Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lisaks peab vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Vastavalt eeltoodule ei ole keelatud, et korteriühistu juhatuse liikmeks on isik, kes ei ole sama ühistu liige.

Mitme kinnisasja majandamiseks asutatud ühistute tegevuse jätkamine

EKÜL jurist Margus Saulep ajakirjas Elamu 1/2016

Korteriühistuseadus (KÜS) võimaldab asutada korteriühistu ühe või mitme kinnisasja majandamiseks. 19. veebruaril 2014 Riigikogus vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega (seadus jõustub 1. jaanuarist 2018) kaotati aga võimalus, et üks KÜ majandab mitmeid erinevaid kinnisasju.

Eeltoodu tõstatab küsimuse, mis saab aastal 2018 nendest KÜdest, mis on sellele eelnenud ajal mitme kinnisasja majandamiseks juba asutatud. Mitme kinnisasja majandamiseks asutatud KÜde tegevus võib senisel kujul jätkuda ka peale aastat 2018. Selleks peavad aga korteriomanikud vastu võtma KÜS 17¹ lõikes 1 nimetatud otsuse. 1. jaanuaril 2016 jõustunud KÜS § 17¹ lõike 1 kohaselt võivad korteriomanikud, kes on asutanud korteriühistu mitme kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks otsustada, et korteriühistu jätkab mitme kinnisasja valitsemist ning majandamist ka pärast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist.

Üldkoosoleku protokoll, millest nähtub korteriomanike tahe olemasoleva KÜ kaudu mitme kinnisasja majandamist jätkata, peab olema notariaalselt tõestatud. Protokolli notariaalseks tõestamiseks kontrollib notar koosoleku otsustusvõimet, koosoleku juhataja ning protokollija isikusamasust ja teovõimet. Notariaalselt tõestatud üldkoosoleku protokoll tuleb registripidajale esitada 2016. aasta 31. detsembriks.

Samuti on oluline silmas pidada, et kõnealuse otsuse saab vastuvõetuks lugeda siis, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole selle kinnisasja kaasomandi osadest. Näiteks kui KÜ on moodustatud Kase 1 ja Kase 3 kinnistute majandamiseks, peab KÜ jätkamise otsuse poolt olema enamik Kase 1 omanikest ja neile peab kuuluma üle poole selle kinnisasja kaasomandist. Samad tingimused tuleb täita ka Kase 3 osas.

Juhul, kui mitme kinnisasja majandamiseks moodustatud KÜ liikmed ei võta vastu otsust olemasoleva KÜ tegevuse jätkamise kohta, siis tekib alates 1. jaanuarist 2018 igale kinnisasjale eraldi KÜ ja olemasolev KÜ loetakse lõpetatuks. KÜ lõpetatuks lugemine ei tähenda siiski ühistu automaatset kustutamist registrist, vaid lõpetamisotsuse tegemist, millele järgneb olemasoleva (mitme kinnistu majandamiseks moodustatud) KÜ likvideerimine. Likvideeritav KÜ rahuldab võlausaldajate nõuded ja annab enda vara üle uutele KÜdele.

 

Parkimine tekitab kortermajades ränka peavalu

Põhjarannik 6.mai 2016, Sirle Sommer-Kalda

Margus Saulep: Parkimiskohti saab määrata ainult kõigi korteriomanike nõusolekul. Loe edasi ajalehest Põhjarannik.

 

Kas liikmelisuse kokkulepe mõjutab KÜ majandamiskulude nõudeid?

EKÜL jurist Margus Saulep ajakirjas  Elamu 2/2013

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 5 näeb ette, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele.

Kui korteriomandi kaas- või ühisomanikud on sõlminud kirjaliku liikmelisuse kokkuleppe ja selle KÜ-le esitanud, peavad nad siiski arvestama, et liikmelisuse kokkulepe korteriomaniku kohustuste täitmist liikmeks mittemääratud korteriomaniku suhtes ei välista. Liikmelisuse kokkuleppega määravad omanikud kindlaks üksnes selle, kes neist on KÜ liige ja teostab liikmelisusega kaasnevaid õigusi. Liikmelisuse kokkuleppega ei reguleerita majandamiskulude tasumist puudutavaid küsimusi KÜ ja korteriomanike vahel.

Loe artiklit edasi siit.

Nõuandeid korteriühistu üldkoosoleku protokolli koostamiseks

EKÜL jurist Margus Saulep ajakirjas  Elamu 1/2014

Korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise ja korraldamisega käib kaasas nõuetekohase protokolli koostamine. Milline on nõuetekohane protokoll? Suunised korrektse protokolli koostamiseks annab mittetulundusühingute seaduse § 21 lõige 6. Selle kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastu võetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

Loe artiklit edasi siit.

Mida teha, kui üks korteriomanik terroriseerib teisi majaelanikke?

EKÜL jurist Urmas Mardi ajakirjas Elamu 3/2015

„Küsimus puudutab omaniku korterist väljatõstmist. Oleme algatanud kiirmenetluse üürivõla kättesaamiseks. Hetkel on maksekäsk täitmiseks kohtutäituri käes. Kuna võlanõue ei olevat suur (umbes 1500 eurot), siis korteri realiseerimiseni ei minda. Seda enam, et võlgnikul on hetkel ka töökoht,” nii kõlas kurva ja keerulise juhtumi kirjelduse sissejuhatus.

Loe artiklit edasi siit.