Kas ühistu saab kaasomanikelt nõuda liikmelisuse kokkulepet?

02.07.2021

Meie KÜ põhikirjas on punkt, mis näeb ette, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Ühel korteril on kolm kaasomanikku, kuid neist mitte keegi ei ole esitanud juhatusele teavet, kes on konkreetse korteri osas ühistu liige. Kuidas probleem lahendada?

Vastab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.

Seadus ei sea liikmelisuse tekkimise eelduseks kaasomanike kokkulepet, mistõttu ei saa ühistu juhatus korteri kaasomanikelt ka liikmelisuse kokkulepet nõuda. Sellise kokkuleppe nõudmisel puudub sisuline vajadus, sest sõltumata sellest, mitmele isikule korter kuulub, on nad kõik korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg-st 4 tulenevalt ühistu liikmed. Vastasel juhul võiks välja jõuda selleni, et mõnes väiksemas majas ei olegi liikmeid, seda näiteks juhul, kui kõik korterid kuuluvad mitmele isikule ja liikmelisuse kokkuleppeid keegi sõlminud ei ole.

Samas üldkoosolekul osalemisel peavad korteriomandi ühised omanikud arvestama sellega, et oma õigusi saavad nad teostada ainult ühiselt. See tähendab, et üldkoosolekul osalemiseks peavad nad kõik koosolekul kohal viibima või määrama ühe ühistest omanikest või ka kolmanda isiku endale esindajaks. Kui korteriomandi ühised omanikud viibivad kõik ise üldkoosolekul kohal, siis on neile kuuluv üks hääl antud ainult juhul, kui kõik konkreetse korteri omanikud on selle andmisega nõus (KrtS eelnõu seletuskiri, lk 41).

Nõuanne ilmus ajakirjas ELAMU 2/2021.