Kas korteriühistu liikmed võivad majandusaasta aruandele vastu hääletada?

24.04.2021

Korteriühistus hääletab teatud grupp liikmeid igal aastal majandusaasta aruande kinnitamise vastu, kuid adekvaatseid põhjendusi selleks juhatus saanud ei ole. Kas korteriühistu liikmed võivad majandusaasta aruandele vastu hääletada?

Otsuse vastu hääletamine võiks õigustatud olla üksnes juhul, kui majandusaasta aruanne ei kajasta ühistu majandusseisu adekvaatselt. Riigikohus selgitas ühe äriühingu vaidluses näiteks järgmist. „Kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega selline majan dusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust” (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi selgitused kohtuasjas nr 3-2-1-85-15).

Riigikohus on veel tähelepanu juhtinud sellele, et kuigi seaduses ei ole otsesõnu sätestatud, et majandusaasta aruande kinnitamise otsuse poolt tuleb hääletada, võib selline kohustus tuleneda heauskse käitumise kohustusest ja juriidilise isiku kahjustamise keelust. Kohus viitas, et seaduses on ette nähtud, et andmete (sealhulgas majandusaasta aruande) esitamata jätmisel võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmeid esitama kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi selgitused kohtuasjas nr 2-17- 9986).

Korteriühistu liikmetele kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32, mille järgi juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Riigikohus on ühistu asju lahendades toonitanud, et korteriühistu liikmele tuleneb hea usu põhimõttest kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta muu hulgas olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi selgitused kohtuasjas 3-2-1-116-11).

Eelnevast tulenevalt ei või ühistu liige majandusaasta aruande kinnitamise päevakorrapunktis teostada oma hääleõigust viisil, millega ta soodustab ühistule kahjude tekkimist (näiteks trahvi määramine).

Nõuanne ilmus ajakirjas ELAMU 1/2021.