Milliseid olulisi aspekte tuleks korteriühistul maksekäsu kiirmenetluse puhul silmas pidada, selgitas ajakirjas Elamu (1/2020) Pärnu maakohtu maksekäsuosakonna kohtunikuabi-juhataja Heli Sirelbu.
Maksekäsu kiirmenetlus on hagimenetlusest kiirem ja lihtsam viis saada täitedokument. Maksekäsu kiirmenetluses ei pea kohtule esitama tõendeid ja ka riigilõiv on väiksem kui hagimenetluses. Riigilõivu suurus on kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro (riigilõivu seaduse § 57 lg 6).
Avalduse esitamine
2019 esitati maksekäsuosakonnale 39 423 avaldust, nendest korteriühistute poolt 1311. Vaadates avalduste hulka, võib öelda, et maksekäsu kiirmenetlus on väga hästi vastu võetud. Samas pole korteriühistud seda võimalust väga palju kasutanud. Kui aga võlgnevus on tekkinud, võiksid korteriühistud maksekäsu kiirmenetlust rohkem kasutada, sest kindlasti on kiirmenetlus hagimenetlusest odavam. Kui näiteks kuni 1500 euro suuruse nõude puhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel vaja tasuda 45 eurot riigilõivu, siis hagiavalduse esitamisel samasuguse
nõude puhul juba 200 eurot.
Kui võlgnevus on tekkinud, võiksid korteriühistud maksekäsu kiirmenetlust rohkem kasutada, sest see on hagimenetlusest odavam.
Menetluse kiirus sõltub eelkõige makseettepaneku kättetoimetamisest. Kui võlgnik talle saadetud makseettepaneku kohe vastu võtab, siis tuleb oodata veel 15 päeva ja sisuliselt saabki avaldaja täitedokumendi ehk maksekäsu. Nagu eelnevalt öeldud, ei pea avaldaja ootama maksekäsule määruskaebuse esitamise tähtaega, vaid võib maksekäsuga koheselt kohtutäituri poole pöörduda. Kui võlgnik eelnevalt oma võlga muidugi juba vabatahtlikult ära ei ole maksnud. Arvan, et kui esimest maksekäsu kiirmenetluse avaldust tundubki veidi keeruline esitada, siis teise avalduse esitamine läheb juba kindlasti lihtsamalt.
Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada ainult elektroonilise portaali E-toimik kaudu (http://www.e-toimik.ee). Portaali saab siseneda ID-kaardi või mobiil-IDga ja esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada.
Kui korteriomanikul on tekkinud majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees, saab korteriühistu esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse korteriomaniku vastu. Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 6400 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks viivised ja sissenõudmiskulud). Kõrvalnõuded (viivised ja sissenõudmiskulud) ei tohi aga ületada põhinõuet.
Kiirmenetluse pooled
Maksekäsu kiirmenetluse poolteks on avalduse esitaja ehk avaldaja (korteriühistu) ja võlgnik (korteriomanik). Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit. Avaldust ei saa esitada isiku vastu, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot. Võlgnevus peab olema avalduse esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks.
Korteriühistu nõuete puhul tuleb avaldajaks märkida korteriühistu ja esindajaks kas ühistu juhatuse liige (või liikme poolt volitatud isik), valitseja olemasolul valitseja esindaja või tema poolt selleks volitatud isik. Kuna valitseja on juriidiline isik, siis ei saa korteriühistu esindajaks märkida mitte valitsejat, vaid valitseja juhatuse liiget või tema poolt selleks volitatud isikut. Sagedasem eksimus, mis avalduse esitamisel ette tuleb, on asjaolu, et tihti märgitakse korteriühistu juhatuse liige avaldajaks. Sellisel juhul keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja on võimalik esitada uus, korrektne avaldus.
Kui korteriomanik on alaealine isik, tuleb võlgnikuks märkida alaealine isik. On võimalik sisestada ka alaealise võlgniku esindajad ehk lapsevanemad, kui need on korteriühistule teada. Kui esindaja nime ja muid andmeid teada ei ole, saab avalduse esitada ka juhul, kui esindajaid märgitud ei ole.
Korteriühistu saab avalduse esitada ainult korteriomaniku vastu. Kui korteris elab üürnik, siis üürniku vastu korteriühistu nõuet esitada ei saa. Üürnikult saab võlgnevust nõuda korteriomanik.
Nõuete märkimine
Avalduse täitmisel tuleb peale menetlusosaliste märkida ära nõuded. Põhinõudeks tuleb märkida majandamiskulude võlgnevus. Põhinõudeks ei tohi märkida viiviseid ja sissenõudmiskulusid, need tuleb märkida kõrvalnõueteks. Kui korteriomanik on võlgu mitme kuu eest, tuleb iga kuu võlgnevus märkida eraldi põhinõudena ja lisada iga põhinõude kõrvalnõuded. Kõrvanõuded peab märkima juhul, kui korteriühistu soovib võlgnikult saada viiviseid ja/või sissenõudmiskulusid.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis praegu 0,021918% päevas). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel.
Sissenõudmiskulud on kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule meeldetuletuskirjade saatmine. Meeldetuletuskiri on võlgnikule enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist mis tahes vormis saadetud teade selle kohta, et tal on võlgnevus, mis tuleb ära maksta. Meeldetuletuskirjaks ei loeta võlgnevuse märkimist või võlgnevuse meelde tuletamist järgmise kuu arvel.
Kui korteriomanik on juriidiline isik, on võimalik nõuda sissenõudmiskulusid 40 eurot (võlaõigusseaduse § 113’).
Kui korteriomanik on füüsiline isik, saab sissenõudmiskulusid nõuda võlaõigusseaduse § 113 sec lg 1 alusel. Nimetatud sätte alusel saab korteriühistu nõuda iga sissenõutavaks muutunud kohustuse eest 5 eurot. Iga makse on eraldi rahaline kohustus ja seega kohalduvad ka sissenõudmiskulude piirangud iga makse suhtes eraldi. Korteriühistu võib iga üksiku sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saata ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille eest on võimalik nõuda maksimaalselt 5 eurot. 5 eurot saab nõuda, kui võlausaldaja on saatnud iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta mis tahes vormis enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Näiteks kui korteriomanikul on maksmata kolme kuu arved, on võimalik temalt nõuda 15 eurot, kui iga kuu tasumata arve kohta on saadetud meeldetuletuskiri.
Avalduse esitamisel saab koheselt tasuda ka riigilõivu, selle märgib kohus juba määrusele. Riigilõivu kõrvalnõuete alla märkida ei tohi.
Avaldust täites tuleb märkida ka nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus. Kirjeldus ei pea olema pikk, kuid mitte ka ühelauseline, kus kirjas ainult fakt, et võlgnik on võlgu.
Kirjeldus võiks olla näiteks järgmine: võlgnikule kuulub korter asukohaga Tallinn, Piiri 18-5, võlgnik on korteriühistu liige. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi ning tasumata on majandamise ja hooldamise kulud. Maksete tasumise tähtaeg on igakuuliselt kuu viimane kuupäev. Võlgnikul on tasumata 2019. aasta oktoobri (võlg 80 EUR), novembri (võlg 90 EUR) ja detsembri (võlg 100 EUR) arved. Võlgnik elab aadressil Tallinn, Piiri 18-5 (või võlgniku tegelik elukoht ei ole avaldajale teada).
Samuti tuleb avaldust täites märkida, kas vastuväite esitamise korral tahab avaldaja menetluse lõpetada või jätkata hagimenetluses. Kui tahetakse jätkata hagimenetluses, tuleb märkida kohus, kus jätkub menetlus. Kohtuks tuleb märkida võlgniku elukohajärgne kohus.
Tuleb ka märkida, kas avaldaja soovib makseettepaneku kättetoimetamist enda korraldamisel. Kättetoimetamine enda korraldamisel tähendab seda, et kui kohtul ei ole õnnestunud võlgnikule ettepanekut kätte toimetada, siis juhul, kui avaldaja on märkinud avaldusse, et ta soovib makseettepanekut kätte toimetada enda korraldamisel, edastab kohus makseettepaneku avaldajale. Avaldaja omakorda peab makseettepaneku kättetoimetamiseks pöörduma võlgniku elukohajärgse kohtutäituri poole. Kättetoimetamise kulusid kohtutäituri kaudu maksekäsu kiirmenetluses avaldajale ei hüvitata.
Makseettepanek kohtult
Kui avaldus on korrektne ja kõik vajalikud andmed olemas, koostab kohus määruse makseettepaneku. Makseettepanekus on kirjas, kes on võlgniku vastu avalduse esitanud ja mis võlgnevusega on tegemist. Kohus teeb võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale makseettepaneku kättesaamisest alates 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul võlg koos menetluskuludega või esitada 15 päeva jooksul (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul) makseettepaneku kättesaamisest nõude vastu vastuväide, kui võlgniku arvates ei ole nõue põhjendatud.
Võlgnikul on maksekäsu peale võimalik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebus kohtule.
Kohus toimetab makseettepaneku ja vastuväite blanketi võlgnikule kätte ja teatab makseettepanku edastamisest ka avaldajale. Vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast, mitte makseettepaneku tegemise päevast. Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määruse maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Maksekäsk on täitedokument, mis kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kui kiiresti jõuab kohus maksekäsu tegemiseni, sõltub sellest, millal õnnestub makseettepanek võlgnikule kätte toimetada.
Võlgnikul on maksekäsu peale võimalik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebus kohtule. Kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse
algatamist.
Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab kohtu poolt võlgnikult võla väljamõistmise korral võlgnik. Samuti juhul, kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, kuid menetluskulud on hüvitamata. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on avaldaja poolt tasutud riigilõiv ja kohtu poolt määratav 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.
Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.