LIFE IP BUILDEST

LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaraton on projekt, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates

Projekti elluviimise periood on aastad 2022-2028.
Projekti kogueelarve on ca 16,3 miljonit eurot, millest Euroopa toetus moodustab 9,5 miljonit eurot.
Projekt rakendub 3-s etapis ehk ca 2-2,5 aastaste tsüklitena.

Vastavalt 2020 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale (REKS – https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf) tuleb aastaks 2050 kogu Eesti hoonefond vähemalt energiamärgise klassi tasemele C. See aitab oluliselt kaasa ka kliimaeesmärkide täitmisele, sest hoonete kaudu emiteeritakse umbes pool kogu Eesti CO2 heitmest. Nii ambitsioonika eesmärgi saavutamine eeldab erinevate valdkondade omavahelist tihedat koostööd ja erinevate teemade tihedat omavahelist sidumist, et tõsta nii riigi kui ka hooneomanike suutlikkust toime tulla renoveerimisvajadusega. LIFE IP toetus aitab strateegiale hoog sisse lükata ning välja töötada vajalikud teadmised ning tööriistad selle elluviimiseks.

Projekti partnereid on kokku 18:

Ministeeriumid: Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium (juhtpartner ja CINEA lepingupartner), Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium
Ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia
Riiklikud asutused: SA KredEx, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara AS
Pilootomavalitsused: Tartu, Võru ja Rakvere linnavalitsused
Katusorganisatsioonid/erialaliidud:  Eesti Korteriühistute Liit, EVM Maaarhitektuuri Keskus, MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit.

Tööpakette projektis on kokku 8, mis omakorda jagunevad erinevateks alamtegevusteks:

  • Hoonetega seonduva olukorra detailne kaardistamine, mõjude analüüsid, poliitikate välja töötamine, meetmete kujundamine;
  • Tehniliste lahenduste välja töötamine;
  • Piloteerimine erinevatel hoonetüüpidel ja uuenduslikel viisidel;
  • Arendada välja lahendused tagamaks ehitatud keskkonna vastupidavus muutuvale kliimale (nt tugevamad tuuled – koormused piiretele, rohkem sademeid – üleujutusrisk, jne);
  • Pakkuda lahendused Eesti renoveerimislaine käigus jäätmetekke minimeerimiseks ja keskkonnateadlikuks renoveerimiseks;
  • Rakendada nutilahendusi ja arendada digitaalseid tööriistu tõhustamaks pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendumist (e-ehituse platvorm – hoone logiraamat, renoveerimispass);
  • Suurendada renoveerimise oluliste võtmerühmade suutlikkust ja turu nõudlust renoveerimise järele;
  • Projekti administreerimine (raporteerimine, auditeerimine, arveldamine)

 

Projekti toetab Euroopa Liit.
Toetuse eraldajaks on European Climate Infrastructure and Environment Executive Agency (CINEA).