Miks on biojäätmete liigiti kogumine vajalik?

Eesti kodumajapidamistes tekib üle 300 kg olmejäätmeid inimese kohta aastas ning uuringud näitavad, et kõige rohkem on neis biolagunevaid jäätmeid. Biojäätmeid eraldi kogudes oleks segaolmejäätmete maht peaaegu kolmandiku võrra väiksem.

Biojäätmed, mis on ladustatud koos segaolmejäätmetega, koormavad keskkonda ja võtavad ruumi. Valesti ladustatud biojäätmed võivad reosada õhku, pnnast, pinna- ja põhjavett. Samas saaks õigesti kogutud biojäätmeid uuesti ringlusse võtta, tehes neist biogaasi ja komposti.

Eestis on tänase seisuga 23 000 korteriühistut, kus elab ligi 70% riigi elanikest ehk suurem osa Eesti jäätmevaldajatest, mistõttu on kortermajades elavatel leibkondadel oluline roll biojäätmete liigiti kogumise osakaalu suurendamisel. Täna on vastutus korterelamutes jäätmete liigiti kogumise üle pandud korteriühistutele, mis ei ole viinud biojäätmete liigiti kogumisel soovitud tulemuseni. Kuigi valdavalt on kortermajade juures olemas biojäätmete kogumise konteinerid, on jätkuvalt probleemiks see, et biojäätmed jäetakse liigiti kogumata juba nende tekkekohal ehk korterites kortermajade elanike endi poolt. Tihti pannakse jäätmed endiselt kokku samasse prügikotti, millega biojäätmed jõuavad lõpuks segaolmejäätmete konteinerisse. Lisaks on probleemiks ka liigiti kogutud biojäätmete paigutamine biojäätmete konteinerisse tavalises kilekotis.