VEEBIKOOLITUS ” 2021 kohtupraktika korteriühistute asjades”

Toimumise aeg: 8.02.2022 kell 16.00-19.15  ZOOM keskkonnas

Juriidilise loengu raames tutvustatakse uusi ja huvitavamaid korteriühistuid puudutavaid kohtulahendeid ja tehakse nende põhjal järeldusi, millised tagajärjed võivad kaasneda otsustega, mis pole seadusega kooskõlas ning millised võimalused on korteriühistul enda õiguste eest seismisel.

Vaatluse alla tulevad:

1. Majandamiskulude määramine

Lähtuda tuleb võrdse kohtlemise põhimõttest. Kõrvalekalduv kulujaotus kahjustab eelduslikult korteriomanike õigustatud huve. Ebavõrdsed maksed ei ole lubatud.

2. Omavoli keldiriboksi kasutuselevõtul.

Korteriühistu otsustas omavoliliselt liikme poolt hõivatud keldriboksi võtta kasutusele jalgrattaparklana?

3.Üldkoosolek.

Korteriomanikul ei ole õigust nõuda, et üldkoosoleku otsus salvestataks. Juhul kui koosolekut ei viida läbi eesti keeles, tuleb tagada kõikidele liikmetele toimuvast arusaamine. Liikmetele tuleb tagada võimalus tutvuda dokumentidega enne koosolekut. Koosoleku toimumise koht ja aeg peab täpselt teada olema. Kohtuistungi pidamata jätmine võib kujutada endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist.

4.Valvekaamerad

Kuidas oleks korrektne paigaldada korteriühistus valvekaamerad? Kas korteriomanik võib iseseisvalt paigaldada kaamerad turvalisuse tagamiseks?

5.Juhatuse liikme tasu

Kuidas juhatuse liikmele korrektselt tasu maksta? Juhatuse liikmel võib olla ka täiendavalt töölepinguline suhe ühistuga. Juhatuse liikme staatusest tulenevalt ei kohaldu töölepingu seadus. Juhul kui põhikirjas puudub tasu välistamise piirang, saab juhatuse liiget tasustada üldkoosoleku otsuse alusel. Tasu maksmist võib tõlgendada ka poolte kokkuleppena. Tasu on võimalik määrata ka tagasiulatuvalt. Juhatuse liige peab tagama, et raamatupidamine oleks korraldatud nõuetele vastavalt.

6.Moraalse kahju väljanõudmine

Liige sõimas ühistu esimeest vargaks. Vaidlus moraalse kahju välja mõistmises ja ebaõigete faktuiväidete ümberlükkamises.

7.Korteriomaniku vastutus teise korteriomaniku ees.

Korteriomanik peab lisaks eriomandile hoidma korras kaasomandi eset. Kui kahju on tekkinud kaasomandi esemest ja keegi ei ole kohustusi rikkunud, võib kahjuhüvitist nõuda ühistult. Millistel alustel saab kahjude hüvitamist nõuda ühistult.

Kohtulahendid ei ole meie õigussüsteemis õiguse allikateks, kuid on väga olulise tähtsusega õigusnormide ühtse rakendamispraktika kujundamisel ja õiguslikus reguleerimises esinevate lünkade täitmisel. Paljudel Riigikohtu lahenditel oluline tähendus ka väljaspool konkreetset kohtuasja.

lektoriks Urmas Mardi, EKÜL õigusosakonna juhataja