Mida tähendab energiavaesus?

13.01.2019

ANDRES JAADLA, EKÜLi juhatuse esimees ja Housing Europe’i juhatuse liige

Euroopa Liit mõjutab järjest rohkem meie ühiskonna põhimõttelisi valikuid. Ka Eesti energiamajandus ja -poliitika on tihedalt seotud Brüsselis tehtud otsustega. Seega on energiamajanduses toimumas suured muudatused: erinevate liidu ja riigi poolt kehtestatavate meetmetega muudetakse energia tootmisvõimsuste struktuuri – soodustatakse taastuvatel allikatel põhinevaid võimsusi; mõjutatakse negatiivselt fossiilkütustest tootjaid; arendatakse riikidevahelisi elektriühendusi ja riikide siseseid võrke; üritatakse järjest enam tagada Euroopa Liidu ühise elektrituru teket. Oluline on aga see, et euroliidu idee tekitada ühisturg ja muuta monopoolseid turge, ei ole kunagi olnud eesmärk omaette, vaid eelkõige tarbijate huvides läbiviidav protsess – eeldatakse, et vaba konkurents pakub parema tulemuse tarbijale. Isegi kui jätta ELi suurenev sotsiaalsus kõrvale, siis lubab liit olukorras, kus turg ei toimi ega taga tarbijale mõistlikku hinda, riigil sekkuda. Liikmesriigid peaksid tagama, et kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, väikestele ettevõtetele oleks tagatud energia tarnimine kindlaksmääratud kvaliteedi ning selgelt võrreldavate, läbipaistvate ja mõistlike hindadega. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta siseturul kaitsetumaid tarbijaid.

Ehk siis järjest enam räägitakse Euroopas energiavaesusest. Eestlasele on sõna „energiavaesus” veel suhteliselt tundmatu, aga mida selle all mõeldakse?

Energiavaesus on majapidamise olukord, kus taskukohaste kulutustega ei suudeta piisavalt kodu kütta või energiateenuseid tarbida. Energiavaesus erineb sissetulekuvaesusest, sest selle tekitatud heaolulised kaod esinevad ka kõrgema sissetulekuga leibkondades, kes ei kuluta liialt suurt osa sissetulekust energiaarvete tasumiseks. Energiavaesuse defineerimisel Euroopas on enimkasutatud aspektideks taskukohasus ja elamu kütmine. Energiavaesus kujuneb välja kolme peamise teguri – madal sissetulek, kõrged energiaarved ja halb soojusefektiivsus – koosmõjul.

Energiavaesuse teisene mõju tekib esmaste mõjude tagajärjel. Kui majapidamises on olnud pikemat aega energiavaesuse probleem, siis hakkavad energiavaesuse esmased ilmingud, nagu madal temperatuur kodus ja ebapiisav energiateenuste kasutamine, mõjutama elanike vaimset ja füüsilist tervist, avaldades pikemaajalist mõju. Pikas perspektiivis kaotab kodu seeläbi mugava ja turvalise paiga tähenduse, see aga mõjutab oluliselt inimese tervist. Palju aastaid tegeleti energiavaesuse probleemiga Euroopas vaid Inglismaal, kuid nüüdseks on ka Euroopa Liidu tasandil märgatud, et energiavaesus on kasvav probleem ja meetmeid selle vähendamiseks tuleks liikmesriikides vastu võtta.

Energiavaesus avaldub riigiti erinevalt ja seetõttu esineb erinevusi ka energiavaesuse probleemi defineerimisel. Näiteks arenguriikides hõlmab energiavaesuse definitsioon lisaks energiakuludele aspekte, nagu energiateenuste ebapiisav kättesaadavus ning aegunud, ebaefektiivsete ja kahjulike tehnoloogiate kasutamine.

Kuigi üle Euroopa on energiavaesuse põhjused sarnased, esinevad siiski piirkondlikud eripärad. See tähendab, et olenevalt riigist on tegurite mõju energiavaesuse probleemile majapidamistes erineva kaaluga. Esmase mõjuna Euroopas tuuakse kõige sagedamini välja ebapiisav kütmine, mis omakorda väljendub elamu liialt madalates temperatuurides.

Eestis on energiavaesus majapidamise olukord, mil ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine. Samas võimaldab mõistlike energiakulude aspekti kaasamine hõlmata ka majapidamisi, kus suudetakse elamut kütta, kuid kuna kulutused selleks on liialt kõrged, väheneb majapidamise elukvaliteet muude energiateenuste osas. Muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ning IT- ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, millede puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile.

Energiavaesuse kontseptsiooni oluline osa on energiavaesuse tagajärjed ehk energiavaesuse mõju majapidamistele. Täna aga pole Eesti tasemel energiavaesust piisavalt uuritud, et lahendusi välja pakkuda. Eesti Korteriühistute Liit koostöös Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusega Housing Europe on astumas samme teemaga sisulisemaks tegelemiseks.

Artikkel ilmus ajakirjas “Elamu” 1/2019
Teavitust toetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.