Kütteostuvõimetus Euroopas: keda see ohustab ja kuidas seda vältida?
02.05.2019ANDRES JAADLA
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Kütteostuvõimetust võib määratleda järgmiselt: see on olukord, mille puhul leibkond või üksikisik ei suuda madala sissetuleku, kõrge energiakulu ja kodu madala energiatõhususe kombinatsiooni tõttu endale lubada peamisi inimväärse elatustaseme jaoks vajalikke energiateenuseid (küte, jahutus, valgustus, transport ja muu energia).
Praktikas tähendab see, et väiksema sissetuleku ja kõrgete kodukuludega kodanikel kas puudub juurdepääs energiateenustele või ohustab energiateenuste kasutamine nende juurdepääsu teistele põhiteenustele. Kütteostuvõimetus võib tõsiselt mõjutada tervist, heaolu, sotsiaalset kaasatust ja elukvaliteeti. Kütteostuvõimetutes majapidamistes napib teatud esmavajalikke energiateenuseid, sealhulgas valgust, kütet või jahutust, kodumasinate kasutamisvõimalust, transporti ja muud. Seetõttu tuleb kütteostuvõimetust arvesse võtta mitmes poliitikavaldkonnas, sealhulgas sotsiaal-, majandus- ning muidugi kliima- ja keskkonnapoliitikas.
Energiateenustel on ülioluline osa euroliidu kodanike heaolu tagamisel. Fossiilkütuste tarbimine ja energiahinnad on Euroopas ja ka mujal maailmas tõusuteel ning seetõttu on väga oluline panustada säästlike energiatootmisviiside arendamisse ja nende tarbimise tõhustamisse.
Kohustuses vähendada kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidus aastaks 2030 vähemalt 40 protsenti ja saavutada aastaks 2030 taastuvate energiaallikate oodatavaks osakaaluks 50 protsenti, on energeetikasektoril võtmeroll.
Nii Euroopa Ülemkogu kui ka Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud, et hästi toimiv lõimitud energiaturg on parim vahend taskukohaste energiahindade tagamiseks, et kindlustada energiavarustus ning võimaldada kulutõhusalt kasutusele võtta ja arendada taastuvatest energiaallikatest toodetud suuremaid elektrikoguseid. Konkurentsivõimelised hinnad on aga jällegi euroliidu majanduskasvu ja tarbijate heaolu saavutamisel võtmetähtsusega ning seega energiapoliitika keskmes.
ELi energiapaketid
Euroopa Liidu energiapakettide tulemusena on suurenenud Euroopa elektriturgude likviidsus ja märkimisväärselt kasvanud piiriülene kaubandus. Paljude liikmesriikide tarbijad saavad nüüd kasutada suuremaid valikuvõimalusi. Suurem konkurents, eriti hulgimüügiturgudel, on aidanud hulgihindu kontrolli all hoida. Kolmanda energiapaketiga kehtestatud uued tarbijate õigused on selgelt parandanud tarbijate positsiooni energiaturgudel. Uued arengusuunad on Euroopa elektriturgudel kaasa toonud põhjalikud muutused. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri (RES-E) osakaal on järsult kasvanud. Üleminek taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile jätkub, sest see on Euroopa Liidu Pariisi kliimakokkuleppe kohaste kohustuste täitmise põhitingimus. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri füüsikaline olemus – vahelduvam, vähem prognoositav ja detsentraliseeritud võrreldes tavapärasel viisil toodetud elektriga – eeldab turu- ja võrkude toimimise eeskirjade kohandamist turu paindlikuma olemusega.
Seega on praeguse elektrituru korralduse algatuse eesmärk kohandada kehtivaid turueeskirju uute turuolukordadega, võimaldades elektril vabalt liikuda sinna, kus ja millal seda kõige enam vajatakse. Liikumist soodustavad moonutusteta hinnasignaalid, suurendades samal ajal tarbijate mõjukust, lõigates ühiskonna jaoks maksimaalset kasu piiriülesest konkurentsist ning meelitamaks ligi vajalikke investeeringuid meie energiasüsteemi süsinikuheite vähendamiseks. Samuti seab see esikohale energiatõhusad lahendused ning aitab saavutada eesmärki saada maailma juhtivaks taastuvatest energiaallikatest energia tootjaks, aidates nõnda kaasa liidu eesmärgile luua töökohti ja majanduskasvu ning meelitada ligi investeeringuid.
Tarbijagruppide lõimimine
Tööstus-, äri- ja kodutarbijate täielik lõimimine energiasüsteemi võib aidata vältida varuenergia tootmise märkimisväärseid kulusid; kulusid, mida muidu maksaks lõpptarbija. See võimaldab tarbijatel koguni hinnakõikumistest kasu saada – tarbijate osalemise aktiveerimine on seega energiasüsteemi eduka ja kulutõhusa ümberkujundamise eeltingimus.
Energiatarbijatele uute võimaluste pakkumine on energialiidu peamine kohustus. Ent sageli ei võimalda praegused turueeskirjad tarbijatel neist kasu saada. Kuigi tarbijad võivad elektrit toota ja salvestada ning ka oma energiatarbimist varasemast hõlpsamalt hallata, ei lase jaeturu praegune korraldus neil sellistest võimalustest täielikult kasu saada. Enamikes liikmesriikides on tarbijatel vähe või ei ole üldse stiimuleid oma tarbimise muutmiseks vastavalt muutuvatele turuhindadele, sest lõpptarbijatele ei edastata hinnamuutusi reaalajas.
Lisaks kodumajapidamistele suure energiasäästu võimaluse pakkumisele võimaldab tehnika areng seda, et seadmed ja süsteemid (näiteks nutikas elektroonika, elektrisõidukid, elektriküte, kliimaseadmed ja soojuspumbad soojustatud hoonetes ning kaugküte ja -jahutus) saavad automaatselt jälgida hinnakõikumisi ning seeläbi panustada kõige soodsamale elektrivõrgule. Et tarbijatel oleks aga võimalik neist võimalustest rahaliselt kasu saada, peab neil olema juurdepääs eesmärgipärastele nutikatele süsteemidele ja hetketuruga seotud paindlike hindadega elektritarnelepingutele.
Tarbijate seadmisel energiaturul kesksele kohale on uue turukorralduse oluline kaalutlus see, kuidas tagada, et ühiskonna kõige haavatavamad liikmed oleksid kaitstud ja et kütteostuvõimetute kodumajapidamiste üldarv rohkem ei suureneks. Üha suureneva kütteostuvõimetuse tõttu nõutakse uue turukorralduse ettepanekus, et liikmesriigid hindaksid nõuetekohaselt ja jälgiksid korrapäraselt energiavajadust ELi tasandil kindlaksmääratud põhimõtete alusel.
Kõige kulutõhusamalt on Euroopa energiapoliitika, varustuskindluse, elektri taskukohasuse ja süsihappegaasi heite vähendamise põhieesmärgid saavutatavad lõimitud Euroopa elektriturul. Seetõttu on elektri ülekandmiseks vajalik taristu üha rohkem omavahel seotud, elektriga kaubeldakse järjest rohkem piiriüleselt, tootmisvõimsusi jagatakse üleeuroopalises mastaabis ning põhivõrgu korraldamisel võetakse arvesse piirkondlikke ja piiriüleseid aspekte.
Tarbijatel on niisuguse paindlikkuse saavutamisel ülisuur tähtsus. Võrgu haldamise ja taastuvenergia tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi ning terve konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uute energiateenuste turufaktoritest tingitud kasutuselevõtt; nende teenustega rahuldatakse tarbijate muutuvaid vajadusi, arvestatakse tarbija võimekust ning suurendatakse süsteemi paindlikkust. Kui tarbijatel võimaldatakse energiaturul varasemast enam ja muul moel osaleda, siis peaksid nad ka elektrienergia siseturust saama rohkem kasu ja peaks olema ka võimalik saavutada euroliidu taastuvenergia alaseid eesmärke.
Energiaarved ja iga-aastased aruanded on oluline tarbijate teavitamise vahend. Lisaks kasutatud kogust ja kulusid käsitlevatele andmetele võib nendega edastada ka muud teavet, mis aitab tarbijatel oma kehtivat lepingut muude pakkumistega võrrelda. Kuna aga arvest tekkinud vaidlused on üks tavalisi tarbijate kaebuste allikaid, siis peletab see tarbijaid energeetikasektoris osalemisest eemale. Arveid on vaja selgemaks ja kergemini mõistetavaks muuta, samuti tagada, et arves esitatakse kogu teave, mis on tarbijale tema energiatarbimise reguleerimiseks, pakkumiste võrdlemiseks ja tarnija vahetamiseks vajalik.
Kütteostuvõimetus Euroopas
Hinnanguliselt mõjutab kütteostuvõimetus üht igast kümnest elanikust.
Arvud näitavad, et Euroopas:
57 miljonit inimest ei suuda talvel piisavalt oma kodu kütta;
104 miljonit inimest ei suuda suvel oma kodu mugava temperatuuri juures hoida;
52 miljonit inimest maksab energiaarveid hilinemisega;
10 miljonit inimest peab kodust ühistranspordipeatusse üle 30 minuti kõndima.
Teadlikkus kütteostuvõimetusest on Euroopas tõusuteel ja mitu ELi institutsiooni on kütteostuvõimetuse prioriteedina määratlenud, sealhulgas Euroopa Komisjon oma „Puhas energia kõikidele eurooplastele” õigusaktide paketis. Euroopa Komisjoni poolt Eli riikides kütteostuvõimetuse leevendamiseks tehtavate jõupingutuste raames loodi 2018. aastal ELi kütteostuvõimetuse jälgimiskeskus. Kütteostuvõimetuse jälgimiskeskuse eesmärk on kütteostuvõimetust mõõta, seirata ning sellealaseid teadmisi ja häid tavasid jagada.
Artikkel ilmus ajakirjas “Elamu” 2/2019
Artikli ilmumist toetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.