EKÜL viib läbi suitsu- ja vingugaasiandurite ühisostu

08.10.2019

ANDRES JAADLA,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees

Eesti Korteriühistute Liit plaanib tänavu oktoobris korraldada järjekordse ühisostu. Sedapuhku on tegemist suitsu- ja vingugaasianduritega, mis korteriühistu turvalisuse seisukohalt on üliolulised ja võivad häda korral päästa kellegi elu.

Just korterühistute turvalisusele mõeldes plaanimegi suitsuandurite ja vingugaasiandurite ühisostu, soovides nii vastu tulla liidu liikmetele, kes sooviks suurema koguse pealt saada taskukohast hinda – see omakorda võimaldaks aga andureid paigaldada tervikuna majade kaupa, tagades nii suurema ohutuse.

Mõlemad andurid, nii suitsu- ja vingugaasiandurid, on kodumajapidamistes kohustuslikud: suitsuandurid juba kümme aastat ja vingugaasiandurid alates möödunud aasta 1. jaanuarist. Ometi näitab aga praktika, et siin on veel mitmeid vajakajäämisi, sest suures osas majades andurid kas puuduvad üldse, pole nõuetekohaselt paigaldatud või on erinevatel põhjustel (tühjad patareid, vale paigaldus) kasutamiskõlbmatud. Samuti pole andurite paigaldamine korterite lõikes ühtlane.

EKÜLi ühisostu tulemusena saadav soodsam hind võimaldab korteriühistul koordineerida andurite paigaldamist ühtlaselt kogu majas.

Suitsuandur
Suitsuandur on tulekahjuandur, mis reageerib põlemisel tekkivas suitsus sisalduvatele tahmaosakestele. Suitsuandureis kasutatakse peamiselt fotoelektrilisi ehk optilisi tajureid, mille talitlus põhineb valguse hajumisel suitsuosakestel.

Andur paigaldatakse elamu igale korrusele ruumi lakke (mitte seinale), soovitatavalt ruumi keskossa, esikus või koridoris magamistoa ukse lähedale, teisel korrusel trepikäigu lähedale; paigutuskoha ümber peab olema vähemalt pool meetrit vaba ruumi. Elu- ja magamistoa andur hoiatab näiteks teleri süttimisest, küünlast või sigaretist tekkida võiva tulekahju eest. Suitsuandurit
ei panda kööki, vannituppa ega sauna, kus need võiksid asjatult tööle rakenduda.

Andurid on enamasti patarei- või akutoitel. Leelispatarei (alkaline) peab vastu kaks kuni kolm ja liitiumpatarei kuni kümme aastat. Patarei vahetamise vajadusest annab seade märku vaiksete piiksudega. Ka sel juhul, kui andur saab toidet elektrivõrgust, on vajalik varutoide patareist. Suitsuanduri töövõimet on soovitatav kontrollida kord kuus, vajutades vastavale nupule.

Suitsuanduri tööiga on 8–10 aastat. Tulekahjuandurid võivad olla ühendatud teatekeskusega juhtmete abil, samuti on häiresignaali raadioedastust võimaldavaid andureid. Viimased loovad raadioühenduse keskusega või elamu (korteri) teiste anduritega. Sel juhul ei rakendu mitte ainult suitsuallikale kõige lähem andur, vaid häire kandub raadio teel elamu kõigisse teistesse anduritesse.

Põhjamaades on suitsuanduriga varustatud umbes 95% elamutest. Kuid vaatamata sellele on probleemiks saamas üha sagenevad tuleõnnetused, mille tagajärjel inimesed hukkuvad, kuigi kodus olid olemas suitsuandurid. Põhjus seisnes selles, et suitsuandurite patareid olid kas tühjad või puudusid täiesti.

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et suitsuandur on kohustuslik, samuti tuleb kontrollida kas suitsuandur on tolmust puhas ja töökorras. Puuduv suitsuandur võib kaasa tuua kuni 1200eurose trahvi!

Vingugaasiandur
Vingugaasiandur gaasiseadmega kodus on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2018. Vingugaasiandur on suitsuanduri sarnane seade, mis tuvastab vingugaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali. Anduri omanik peab sarnaselt suitsuandurile tagama selle korrashoiu ja toimimise. Vingugaas ise on lõhnatu ja värvitu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus ning põhjustab sissehingamisel eluohtliku ja tihti surmaga lõppeva vingumürgituse.

Vingugaasianduri valikul tuleb tähelepanu pöörata kasutuskeskkonnale – niiskes ruumis asuva gaasiseadme korral peab valima vastavasse keskkonda sobiva anduri. Vingugaasiandur peab Euroopa Liidus vastama standardile EN50291. Kui anduril selline märge puudub, siis ei tohi seda Euroopa Liidus kasutada.

Gaasiseadmetest põhjustatud õnnetuste vältimiseks on kohustuslik paigaldada vingugaasiandur eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade. Näiteks vannituppa või kööki, kuhu on paigaldatud gaasi-veesoojendid. Vingugaasiandur tuleks paigaldada lisaks gaasiseadmetega eluruumidele ka muudesse eluruumidesse, kus on küttekoldeid (näiteks pliit, ahi, kamin), millest võib põlemise käigus eralduda vingugaasi. Lisaks tuletame meelde, et alates 1. jaanuarist 2018 on vingugaasianduri paigaldamine kohustuslik ka nendesse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on ikka ja jälle rõhutanud, et ka anduri olemasolul tuleb oma gaasiseadmeid regulaarselt kontrollida ja hooldada, sama üleskutsega ühineb ka Eesti Korteriühistute Liit. Korteris asuva gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga korteriomanik ise.

Korteriühistu trepikodades oleva gaasitorustiku eest vastutavad korteriühistu liikmed ühiselt. Igasugune korterisisene gaasipaigaldise ümberehitamine tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ja korteriühistuga. Enamiku viimastel aastatel kodudes juhtunud gaasiõnnetuste põhjusteks on olnud korterisiseste gaasipaigaldiste ja nendega seotud tehnosüsteemide omavoliline ümberehitamine või -paigaldamine. Gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine) ei tohi kunagi teha ise, neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kelle kohta leiab infot majandustegevuse registrist.

Info lõpptarbija gaasiohutuse kohta laiemalt on kättesaadav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt: https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/gaasiseadmed-ja-paigaldised/gaasiohutuse-meelespea-kodutarbijale

Üks ei asenda teist
Peab aga meeles pidama, et vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi, kuid turul on saadaval ka kombineeritud mudelitena suitsuja vinguandureid, mis reageerivad nii suitsule kui ka vingugaasile. See andur toimib juhul, kui ümbritsevas keskkonnas on nii suitsu kui ka vingu. Vingugaas võib lisaks gaasile tekkida ka muude kütuste (bensiin, õli, puit, propaan) põlemisel, samuti mitmetest kodumajapidamise seadmetest/tööriistadest. Vingugaas on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu. Ainus viis avastada vingugaasi tekkimist ja vältida vingugaasi mürgistust on paigaldada andurid oma kodu igale korrusele, samuti magamisruumidesse.

Infot EKÜLi suitsu- ja vingugaasiandurite ühisostu kohta saab lugeda ka liidu kodulehelt: https://ekyl.ee/uudised/suitsu-ja-vingugaasiandurite-uhisost/

Mis on ühisost?
Eesti Korteriühistute Liidu poolt korraldatav teenuste ja kaupade ühine ostmine on ostuprotsess, milles osalevad sama kaupa soovivad ostjad, et saavutada ühiselt suuremate koguste ostmisega parim hind kõigile ühisostus osalevatele lõpptarbijatele.

Ühiselt ostes on võimalus mõjutada müüjat pakkuma ühisostus osalejatele parimat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust.

EKÜL on oma tegevusaastate jooksul teinud erinevaid korteriühistute ühiste vajaduste rahuldamisele suunatud ühisoste. Ühiselt on võimalik osta tooteid ja teenuseid nii korteriühistutele kui ka korteriomanikele. Aastate jooksul on korteriühistud liidu koordineerimisel ostnud elektrit, majakarbi kindlustust, arvuteid ja käidukorraldust. Neist ühisostudest on võitnud nii korteriühistud kui lõpptarbijad, kuna ühisostud on mõjutanud hinda ja andnud tarbijatele täpset infot pakutava kohta. Edukad ühisostud on toonud tarbijatelt positiivse tagasiside
ja huvi on näidatud EKÜLi korraldatud lõpptarbijatele suunatud ühisostude vastu.

Praktika on tõestanud, et ühise ostmise abil säästame kõigi korteriomanike raha ja aega ning mõjutame ka teenusepakkumise turgu, millega tagame parima kvaliteedi soodsama hinna eest.

Artikkel ilmus ajakirjas “Elamu” 3/2019
Teavitust toetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.