Kas naaber peab maksma sinu garaaži küttearve? 

20.11.2026

Eesti Korteriühistute Liidu teade
20.11.2026

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi vahendab üht korteriühistute jaoks olulist kaasust, mida arutati hiljuti Riigikohtus. „Selles põimuvad kaks olulist teemat. Esiteks: kes peab tasuma köetava garaaži kulud, kui selle kasutamise õigus on vaid osadel korteriomanikel? Teiseks: kas korteriomanik saab üldkoosoleku otsust vaidlustada ka siis, kui tema vastuväide jäi protokollimata?“ avab EKÜLi õigusosakonna juhataja juhtumi tausta.

Nimelt jõudis Riigikohtusse vaidlus, kus korteriühistu nõudis ettevõttelt, kel majas kõigest 71m2 suurune korter, kuid erikasutusõiguse alusel õigus kasutada ka rohkem kui 100 parklakohta, mille köetav pind on üle 3000 m², tema ainukasutuses oleva garaažpinna majanduskulude tasumist.  Ettevõttel oli kogunenud üle 46 000 euro suurune majandamiskulude võlg, kuid varasemas kohtuvaidluses jäi ühistu nõue rahuldamata, sest arvete aluseks olnud kulude jaotamise kord oli vastuolus seaduse ja põhikirjaga.

Seejärel otsustas korteriühistu üldkoosolekul vastu võtta uue põhikirja ja kiita tagantjärele heaks ka seni kasutatud majandamiskulude arvestamise korra. Uue põhikirja järgi tuli üldelektri- ja üldküttekulude jagamisel arvestada lisaks korteriomaniku eriomandi pindalale ka tema erikasutuses oleva kaasomandiosa pindala. Ettevõte leidis, et selline arvestus suurendab tema kulusid ning kahjustab tema huve. Muu hulgas juhtis ettevõte tähelepanu sellele, et garaaži köetakse ülejäänud hoonega võrreldes oluliselt vähem.

Vastuväite esitamine

Ettevõte pöördus kohtusse, soovides uue põhikirja kehtetuks tunnistamist. Ta selgitas, et oli esitanud vastuväite nii varasemalt veebikeskkonnas kui ka üldkoosolekul ning soovis esitada vastavasisulist dokumenti, kuid seda ei võetud vastu. Protokollile lisati üksnes foto dokumendi esimesest leheküljest. Lõpuks esitas ta oma vastuväiteid sisaldava dokumendi tervikuna uuesti ka vahetult pärast üldkoosoleku lõppu.

Maakohus tunnistas kehtetuks üldkoosoleku otsuse, millega püüti seni kasutatud majandamiskulude jaotamise korda tagantjärele heaks kiita. Kohus leidis, et põhikirjaga saab kulude jaotamise korda muuta üksnes tulevikus. Küll aga jättis maakohus jõusse uue põhikirja vastuvõtmise otsuse. Kohtu hinnangul oli põhjendatud ja õiglane, et garaaži kütte- ja elektrikulud kannavad need korteriomanikud, kellel on garaažikohtade erikasutusõigus. Ringkonnakohus jättis maakohtu lahendi muutmata, kuid leidis, et ettevõttel puudus õigus põhikirja muutmise otsust vaidlustada, sest ta ei olnud oma vastuväidet üldkoosolekul nõuetekohaselt protokollida lasknud.

Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustunud ja saatis asja arutamiseks ringkonnakohtusse  tagasi. Riigikohus selgitas, et üldkoosoleku otsuse hilisemaks vaidlustamiseks ei piisa üksnes selle vastu hääletamisest. Korteriomanik peab andma arusaadavalt mõista, et peab otsust või selle vastuvõtmise korda seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaks. Samas ei pea ta sõnaselgelt teatama kavatsusest otsus kohtus vaidlustada. Üldjuhul tuleb selline vastuväide koosoleku protokolli kanda. Kui aga vastuväide jääb protokollimata koosoleku juhataja või protokollija eksimuse või pahausksuse tõttu, ei saa korteriomanik selle tõttu automaatselt kaotada õigust otsust vaidlustada.

Riigikohus rõhutas, et protokoll on vastuväite esitamise tõendamisel küll oluline, kuid mitte ainus võimalik tõend. Vastasel juhul saaks korteriühistu takistada oma otsuste kohtulikku vaidlustamist lihtsalt sellega, et jätab vastuväited protokollimata. Riigikohtu hinnangul ei saanud asjaolu, et korteriomanik pidas ühistu koosoleku otsust seadusega vastuolus olevaks, teistele korteriomanikele üllatusena tulla. „Nii enne koosolekut avaldatud seisukoht kui ka koosolekul esitatud dokument, mida koosoleku juhataja käsitas päevakorra täiendamise ja kompromissi sõlmimise ettepanekuna, väljendasid selgelt arvamust, et majandamiskulude jaotus, mille tulemusena korteriomanikud peavad kandma majandamiskulusid proportsionaalselt lisaks enda kaasomandiosale ka nende erikasutuses olevale pinnale, on vastuolus seadusega,“ märkis Riigikohus.

Urmas Mardi sõnul näitab Riigikohtusse jõudnud vaidlus ühistu koosolekul toimunu üle  eeskätt seda, kui oluline on pidada kinni vastuväite esitamisel kõigist seadusega ette nähtud reeglitest. „Kui ühistu liige esitab vastuväite, et otsus võib olla seaduse või korteriühistu põhikirjaga vastuolus, siis tuleks sellesse suhtuda väga tõsiselt. Samuti oleks mõistlik kaaluda õigusrahu saavutamise eesmärgil otsuse ülevaatamine, et vältida pikka kohtuvaidlust.” selgitab Urmas Mardi. Ta rõhutab, et üldkoosoleku otsuse suhtes esitatud vastuväide tuleb protokolli kanda . “Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Vastväitele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, vastuväidetest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest,” selgitab Mardi.

Kes ikkagi maksab?

Riigikohus selgitas aga antud kaasuse juures ka seda, millistel tingimustel võib korteriühistu majandamiskulusid tavapärasest erinevalt jagada. Seaduse üldreegli järgi kannavad korteriomanikud majandamiskulusid vastavalt neile kuuluva kaasomandiosa suurusele. Põhikirjaga võib aga kehtestada teistsuguse kulude jaotuse, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Riigikohtu hinnangul võib olla õiglane, et garaaži mõõdetavad kütte- ja elektrikulud tasuvad üksnes need korteriomanikud, kellel on garaažikohtade erikasutusõigus. Seda põhjusel, et teistel korteriomanikel puudub võimalus seda kaasomandiosa kasutada.

„See, et niisuguse kulujaotuse korral kulud suure hulga parkimiskohtade erikasutusõigust omava isiku jaoks suurenevad, ei muuda majandamiskulude arvutuse põhimõtet veel ebamõistlikuks ega kahjusta ülemäära kellegi huve. Vastupidi võib korteriomanike huve kahjustavaks pidada olukorda, kus korteriomanikud peavad kandma sellise kaasomandiosaga seotud kulusid, mille kasutamisest nad on erikasutusõiguse tõttu välistatud,“ märkis Riigikohus oma selgituses. „Minu hinnangul on elementaarne, et hüvede eest maksab see, kes neid kasutab,“ leiab ka Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

 

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee

Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee