Korteriühistute ühispöördumise tekst

09.10.2026

Eesti Vabariigi Riigikogu
Eesti Vabariigi Valitsus
Eesti Vabariigi Kliimaministeerium

KORTERIÜHISTUTE ÜHISPÖÖRDUMINE

Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute XXIX suurfoorumi osalejad soovivad pöörata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning Kliimaministeeriumi tähelepanu korterelamute rekonstrueerimise toetuse olulisusele.

Ligi 70 protsenti Eesti elanikkonnast elab korteriühistutes. Suurem osa Eesti elamufondist on oma elukaare lõpul ja vajab hädasti rekonstrueerimist. Hooned on praegu suurim energiatarbijate grupp Eestis , seega hoonete renoveerimine on riiklikult  äärmiselt oluline.

Üks olulisemaid murekohti ja takistusi on aga pideva ja piisava stabiilse riigi toetusrahastuse puudumine, mida on rõhutanud kõik eksperdid. Keskmise korrusmaja tervikrenoveerimise puhul peaks iga korteriomanik panustama umbes 50 000 eurot. See tähendaks aga enamikule inimestele üle jõu käivaid täiendavaid laenukohustusi.  Renoveerimise ettevalmistus võtab sageli aastaid ning selleks kuluvad korteriomanike niigi piiratud säästud. Kui põhjaliku ettevalmistuse teinud korteriühistu jääb riigi rekonstrueerimistoetusest ilma mitte ühel korral, vaid koguni mitu korda järjest, tekib paratamatult renoveerimisväsimus ning vajalikud tööd kas lükatakse määramata ajaks edasi või neist loobutakse sootuks.

Viimases korterelamute rekonstrueerimise toetusvoorus jäi üle Eesti toetuseta ligi 350 korteriühistut. Taotluste suur arv näitab väga selgelt, et korteriühistutel on valmisolek oma maju rekonstrueerida. Puudu ei ole tahtest, vaid renoveerimist motiveerivast toetusrahast.

See tõstatab aga laiema küsimuse: kuidas on võimalik saavutada Eesti ja Euroopa elamufondi rekonstrueerimise eesmärgid, kui korteriühistutel puudub nende elluviimiseks vajalik kindlus ja riigi rahaline tugi?

Riigieelarvest on järgmise kahe aasta jooksul korterelamute renoveerimise toetamiseks kavandatud kokku 160 miljonit eurot. Korteriühistud tervitavad riigi otsust renoveerimisse jätkuvalt panustada, kuid praeguses mahus ja kavandatud tingimustel sellest ei piisa.  Kavandatav toetuse määr on üle Eesti 20 protsenti ning toetus on suunatud eelkõige tehaselisele rekonstrueerimisele.

Seetõttu teevad Eesti Korteriühistute XXIX suurfoorumile kogunenud korteriühistud järgmised ettepanekud:

  1. Lihtsustada ja laiendada riigieelarvelise toetuse abikõlbulikke toetustingimusi. Laiendada 20-protsendilise rekonstrueerimistoetuse saajate ringi ka tavapärasel viisil rekonstrueeritavatele korterelamutele ning suurendada tehaselise rekonstrueerimise toetuse määra 35 protsendini.

Korteriühistutele peab jääma võimalus valida oma maja, piirkonna ja majanduslike võimalustega sobiv rekonstrueerimisviis. Kortermaja tehaselise rekonstrueerimise kui kiirema ja innovaatilise lahenduse eelistoetamine on küll põhjendatud, kuid riiklik toetus ei tohiks välistada korteriühistuid, kelle jaoks selline lahendus ei ole sobiv või võimalik.

  1. Kehtestada korteriühistute tervikrenoveerimisele vähendatud käibemaksumäär.

Mitmed Euroopa riigid rakendavad eluasemete renoveerimisele soodsamat käibemaksumäära. Eestis tuleks korteriühistute tervikrenoveerimisele kehtestada 12-protsendiline käibemaksumäär. See vähendaks otseselt korteriühistute renoveerimiskulusid ning aitaks muuta vajalikud tööd suuremale hulgale korteriühistutele jõukohaseks

  1. Suurendada Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil korterelamute rekonstrueerimiseks suunatavaid toetusmeetmeid vähemalt 500 miljoni euroni.

Praegu 2028–2034 EL eelarveperioodiks kavandatud rekonstrueerimiseks suunatavaid toetusmeetmed ca 288 miljonit eurot ehk ligikaudu 40 miljonit eurot aastas ei ole Eesti elamufondi rekonstrueerimise eesmärkide saavutamiseks piisav. Korteriühistud vajavad pikaajalist ja kindlat rahastusmudelit, mis võimaldaks rekonstrueerimist kavandada aastaid ette ega sunniks ühistuid lootma üksikutele kiiresti ammenduvatele taotlusvoorudele.

  1. Väärtustada korteriühistu juhi panust renoveerimisprotsessis

Kortermaja renoveerimine on pikk ja keeruline protsess, mis toob korteriühistu juhatusele kaasa suure töömahu, ajakulu ja juriidilise vastutuse. Sedavõrd mahukas lisatöö peaks kindlasti olema tasustatud.

Eestis elab korterites umbes 70% kogu riigi elanikkonnast. Kortermajade rekonstrueerimistoetus puudutab seega otseselt sadade tuhandete inimeste kodusid, igakuiseid eluasemekulusid ja elukeskkonna kvaliteeti. Soe, valge, mugav ja kaasaegne kodu peab olema jõukohane ja kättesaadav igale Eesti inimesele.

Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Korteriühistute XXIX suurfoorumi osalejad