Kas suudaksid kriisiolukorras nädala iseseisvalt hakkama saada?
20.01.2025Viimased aastad on meile kõigile andnud väärtuslikke, aga ka valusaid õppetunde. Üks neist on kindlasti arusaam, et kriisideks valmistumine pole mitte ainult riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanne, vaid meie kõigi ühine vastutus. Sõda Ukrainas, looduskatastroofid ja äärmuslikud ilmastikuolud on näidanud, kui kiiresti võib olukord pöörduda ja kui oluline on, et iga inimene teaks, kuidas oma lähedasi ja iseennast ootamatus olukorras aidata. Kriisid ei küsi aega ega kohta, nad lihtsalt tulevad. Et olla paremini valmis ootamatusteks, on oluline, et kogu ühiskond – nii riik, omavalitsused, kogukonnad kui ka igaüks meist – oleks teadlik ja valmistunud.
Kriisivalmidus on Eestis viimastel aastatel saanud järjest suuremat tähelepanu, kuid paljude jaoks on see veel pisut võõras ja ebamugav teema. Võime ju endiselt mõelda, et kriisid meid ei puuduta, kuid reaalsus ümberringi ütleb muud. Täna on ärevust palju – ja see on inimlik. Sellise tunde tõttu on loomulik, et paljud ei soovi keerulistele teemadele isegi mõelda, lootes, et „ehk läheb mööda“. Tegelikult on valmisolek just see, mis ärevust vähendab ja annab meelerahu ka kõige raskemal ajal. Teadmised ja väikesed praktilised sammud muudavad olukorra palju kindlamaks – nii riigil kui igaühel meist.
Aga mis on need esimesed sammud, mida igaüks saab teha? Päästeamet soovitab kõige lihtsamat ja alustuseks olulisimat – veenduda, et sina ja su pere suudaksite vähemalt ühe nädala oma kodus iseseisvalt hakkama saada. Seda olukorras, kus teil ei ole elektrit, vett ega kütet ning poodi minna ei saa. Kriisivarude kogumine ei ole keeruline. Varud ei tähenda hirmutavat kogust toitu ja vett kuhugi kappi, vaid pigem teadlikku lähenemist oma igapäevastele ostudele ja tarbimisele. Süstemaatilise varude planeerimise ja kasutamisega on võimalik toime tulla nii, et midagi raisku ei lähe.
Esmalt vajame kriisiolukordades vett. Soovitame igal perel tagada endale vähemalt ühe ööpäeva joogiveevaru, mis on eluliselt tähtis. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada vaid 3-4 päeva. Kui läheduses on looduslik veekogu, võib seda kasutada veeallikana. Hea on teada, kuidas vett ohutuks muuta – näiteks keetmise teel või kasutades spetsiaalseid veepuhastustablette või -tilku.
Toiduga on asi lihtsam, kui me sageli arvame. Kriisivalmiduseks piisab sellest, et tavalisi toiduaineid varuda igapäevasest pisut rohkem. Hoidke neid toiduaineid, mida niikuinii tarbite ja hoidke neid ringluses, et säilivusaja lõppemisel midagi raisku ei läheks. Kas teil on kodus ka taskulamp ja varupatareid? Sellised lihtsad asjad on kriisiolukorras väga olulised ja muudavad elu ebakindlas olukorras pisutki lihtsamaks.
Kuid kriisivalmidus pole üksnes inimese vastutus. Päästeamet pakub tasuta kriisikoolitusi korteriühistutele, ettevõtetele ja kogukondadele. Koos kogukonnaga harjutamine suurendab meie kollektiivset valmisolekut ja vähendab ärevust. Mida rohkem inimesi on valmis ja teab, kuidas tegutseda, seda rohkem ennetame me tervise-, keskkonna- ja varakahjusid. Meil on olemas teadmised ja oskused, millega pakkuda tuge nii korteriühistutele kui ka ettevõtetele, sest igaühe panus aitab meil kõikidel turvalisemalt kriisidest üle saada.
Riigi ülesanne on inimesi kaitsta ja toetada, kuid kriiside kulgu mõjutab suuresti see, kuidas oleme nendeks valmistunud. Olles teadlikud ja valmistunud, suudame seista vastu kõigile ootamatustele ning hoida end ja oma lähedasi.
Päästeameti elanikkonnakaitse ekspert Anni Alev