Lumerohkus sunnib katuseid rookima
05.12.2023Eesti Korteriühistute Liidu teade
5. detsember 2023
Kuna ilmataat lubab jätkuvalt lund juurde tuua, tuletab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kõigile kinnistuomanikele meelde, et üleliigne lumi, purikad ja jää tuleb katuselt eemaldada ning hoolitseda libedusetõrje eest nii kinnistul kui piirnevatel kõnniteedel.
“Märg lumekiht võib katusele saatuslikuks saada, seega tuleb katus hoida üleliigsest lumest vaba ja hoolitseda selle eest, et räästasse ei koguneks jääpurikad. Tihti venitatakse aga lume eemaldamisega viimase piirini, kuid siis võib see töö olla juba palju keerulisem,” nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Tema sõnul kipub aga olema pigem nii, et lume, jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid. “Arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd.“ Ta rõhutab, et olukord on siiski väga tõsine – libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varasemalt kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, olnud suured. Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus. “Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,” selgitas Urmas Mardi.
“Seadus ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,” märkis Mardi. ” Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.”
EKÜL õigusosakonna juhataja juhib ka tähelepanu, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda seejärel korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist nõuda. “Soovitaksin ühistujuhtidel hoolikas olla, korteriomanike muredesse tõsiselt suhtuda ja vajalikud tööd maja juures ühistu poolt ära korraldada, sest ühistul peaks olema siiski tehtud töödest terviklik ülevaade,” nendib Mardi.
“Parima tulemuse tagab ikka pidev ja professionaalne katusehooldus. Ka korteriomanikel tuleks olla hoolas, ohuolukordi märgata, ühistu juhatust või haldurit koheselt teavitada, mitte käed rüpes oodata, et keegi teine sellega tegelema hakkaks. Korteriühistu koosneb ju korteriomanikest.” Hoone katuselt tuleks lund ja jääd eemaldada kindlasti ohutusreeglitele vastavalt, piirkonnad vastavalt tähistada ja inimesi piisava varuga teavitada. „Kõige kindlam on jätta see töö professionaalide hooleks, kellel kogemused ja vastav tehnika,“ soovitab Mardi.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
Teate edastas:
Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee
Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel 372- 50 15077, e-mail: urmas.mardi@ekyl.ee