Energiavaesus Euroopas: hoonete energiatõhususe nõuded ja projekt POWERPOOR
05.03.2021Eesti Korteriühistute Liidu teade
5. märts 2021
Hoonete renoveerimist esikohale seadvas Euroopas plaanitakse hoonete energiatõhususe nõuded energiavaesuse seisukohast lähtuvalt üle vaadata, märkis Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe juhatusse kuuluv Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. „Energiavaesusena käsitletakse Euroopas majapidamise olukorda, kus taskukohaste kulutustega ei suudeta piisavalt kodu kütta või energiateenuseid tarbida,“ selgitas ta energiavaesuse mõistet.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) osaleb Eesti esindajana ka energiavaesusega tegelevas üle-euroopalises projektis POWERPOOR ja on Eestis eestvedajaks samateemalisele koostöökogule, kuhu on kaasatud nii ministeeriumid, kohalikud omavalitsused kui ka teised organisatsioonid. „Energiavaesus on kindlasti valdkondade ülene teema, mis nõuab eri osapoolte koostööd. POWERPOOR koostöökogu hiljutisel nõupidamisel toodi ka välja, et Eestis on küll energiaostu hinnad reguleeritud, aga kui küttehind suureneb ja energiakulu majades ei vähene, siis tulevikus võib riskirühm veelgi suureneda lisaks juba praegu suhtelises vaesuses elavatele inimestele, keda Eestis on üle 20%,“ vahendas Jaadla.
„Energiavaesus on viimasel aastal tõusnud ka euroliidus üheks võtmeteemaks, kuna Euroopa komisjon on võtnud suuna rohemajandusele ja energiasäästule,“ rääkis Jaadla korteriühistute veebiraadiosaates „Tarbija taskutarkus“.
Jaadla sõnul on suurel eesmärgil nagu kliimaneutraalsus aastaks 2050 hulk vaheetappe ning roheleppes välja käidud Euroopa renoveerimislaine peaks tänavu jõudsalt edasi liikuma. „Praegu on selline ettevalmistamise ja poliitikate kujundamise aeg, kuid Euroopa renoveerimislaine rakendumise faas peaks aset leidma 2022-2027,“ rääkis Jaadla. Tema sõnul on renoveerimislaine eesmärk järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. „Eesmärgiks on võetud 2030. aastaks renoveerida 35 miljonit hoonet,“ märkis Jaadla.
„Elamute korrastamine võimalikult energiasäästlikeks on Eesti korteriühistutele hästi tuttav teema, kuna meie ühistud paistavad renoveerimise aktiivsusega kogu Euroopas silma. Ja rekonstrueerimisega hoitakse energiakulutusi märkimisväärselt kokku: näiteks mullu parima renoveerimisprojekti tiitliga pärjatud kortermaja kaugküttekulu 2019. aastal aprillist oli põhimõtteliselt null,“ täiendas ta.
Jaadla sõnul peaks Eesti võimalusi, mida renoveerimislaine pakub, targasti kasutama. „Ma arvan, et täna on Eestil võimalik euroopa poliitikatest maksimum võtta ja seda, et majade rekonstrueerimine on võetud Eesti üheks prioriteediks, näitab nii vajalike strateegiliste alusdokumentide loomine kui ka toetuste suurenemine. Kümme aastat tagasi poleks keegi julenud unistadagi, et üks maja võib miljon eurot renoveerimistoetust saada, aga täna on selline võimalus tehaselise renoveerimise puhul täiesti võimalik,“ tõi Jaadla näite.
„Tehalise rekonstrueerimise taotlusvooru on pikendatud 3. maini, nii et seda head võimalust ei maksa mööda lasta. Renoveerimismeetme olulisust energiavaesuse vastu võitlemisel rõhutati ka POWERPOOR koostöökogu hiljutisel nõupidamisel,“ vahendas Jaadla kõneldut.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma. Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.
Vaata Eesti Korteriühistute Liidu uudiseid ja kuula veebiraadiot: www.ekyl.ee/uudis
Kõneisik:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee