Korteriühistu koosolek lükkus sügisesse – mida meeles pidada?
12.10.2020Eesti Korteriühistute Liidu teade
12.10.2020
Korteriühistu koosolek lükkus sügisesse – mida meeles pidada?
Paljudes korteriühistutes on iga-aastase üldkoosoleku pidamine lükkunud sügisesse. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi jagab soovitusi, kuidas üldkoosolek nõuetekohaselt läbi viia.
„Kui korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini. Samuti peab korteriühistu, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril,“ tuletab Mardi meelde.
Milline on nõuetekohane tähtaeg korteriühistu üldkoosolekust teatamiseks?
„Seaduse kohaselt on nõuetekohane tähtaeg korteriühistu üldkoosolekust teatamiseks vähemalt 7 päeva, kui KÜ põhikirjas on märgitud pikem tähtaeg, tuleb lähtuda sellest,“ märkis Urmas ardi. „Korduskoosoleku kutse peab olema avaldatud 10 päeva jooksul pärast otsustusvõimetuks osutunud koosolekut, ent mitte varem kui 2 päeva pärast. Korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata, seda on kinnitanud ka riigikohus.“
Millised on üldse korteriühistus võimalused otsuseid vastu võtta?
Kõige tuntum võimalus on Mardi sõnul muidugi klassikaline korteriühistu üldkoosolek. „Teine võimalus on otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab sel juhul otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Soovitan määrata 7 päevast pikem tähtaeg, sest pikema tähtaja puhul on otsuse vastuvõtmise perspektiivid suuremad,“ rääkis Mardi.
Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda Mardi sõnul ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Ehk siis kui põhikirjas on kvooruminõue, tuleb seda arvestada ka otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Kas kvooruminõue on täidetud või mitte selgub laekunud tagasisidest – määrav on laekunud
seisukohtade arv. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Näide: põhikirjas on kvooruminõudeks 50+1 liikme osalus. KÜ-s on 10 liiget, otsuste vastuvõtmisel osaleb 6 liiget. Otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on vähemalt 4 häält,“ toob ta näite.
„Kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, siis nende jaoks on tänu 24. mail jõustunud seadusemuudatustele tingimused mõneks ajaks leebunud: korteriomanikud võivad kuni 2020. aasta 31. oktoobrini koosolekut kokku kutsumata otsuseid teha, kohaldades seaduses sätestatud häälteenamuse nõuet ehk siis otsuse poolt peab olema üle poole seisukoha teatanud korteriomanikest,” selgitas EKÜL õigusosakonna juhataja. “Juhul kui korteriühistu põhikirjas on järgnev säte: ”Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt või vastu hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed”, siis minu soovitus on see põhikirjas ära muuta, sest vastasel juhul peate antud sätet alates 1. novembrist 2020 täitma ja minu hinnangul suuremates majades koosolekuid selles vormis korraldada ei saa, sest ei ole võimalik, et kõik otsuste osas oma seisukoha avaldavad.”
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma. Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.
Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee
Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna
juhataja
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee