Päästeamet nõustab korteriühistuid
28.10.2019Päästeamet jätkab ja laiendab tuleohutusalast nõustamist korteriühistutele, kaasates selleks päästjaid
Päästeamet alustas eelmisel sügisel Ida- ja Põhja-Eestis korteriühistute tuleohutusalase nõustamisega ning on saanud sellele väga positiivset tagasisidet. Seetõttu otsustasime laiendada nõustamisteenust üle kogu Eesti. Nõustamise käigus vaadatakse koos ühistu liikmetega üle kortermaja ühiskasutatavad pinnad ehk trepikojad, koridorid ja keldrid ning ka maja ümbrus. Nõustamise eesmärk on, et korteriühistud oleksid teadlikud tuleohutusnõuetest ja oskaksid neile ka ise tähelepanu pöörata.
Kontrollige tuleohutusolukorda oma kortermajas. Kontrollnimekirja leiate siit!
Varasemad Päästeameti kontrollid näitavad, et kortermajades on üldkasutatavatel pindadel tuleohutusnõuete täitmisega probleeme. Kõige sagedamini hoitakse trepikodades lapsevankreid, jalgrattaid ja vana mööblit, mis seal olla ei tohiks. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik.
Tulekahju korral, kui trepikoda on suitsu täis, valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad ladustatud esemed majast väljumisel aga takistuseks. Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht. Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendused leida ja trepikoja ning koridoride kasutamise reeglid kokku leppida. Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Iga kortermaja kodu tuleohutuse tagamiseks peavad korras olema ka kelder, evakuatsiooniteed ja trepikojad.
Lisaks koridoridele-trepikodadele on majast ohutult väljumisel olulised ka igasugused uksed, mis teele jääda võivad. Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda.
Kahjuks näeme oma töös liiga tihti, kuidas kortermaja elanikud jäävad oma kodudesse lõksu, sest majast ei ole võimalik ohutult väljuda. Seetõttu pöörame kortermajade tuleohutusele erilist tähelepanu.
Kes korteriühistu nõustamist läbi viivad?
Korteriühistu nõustamist hakkavad läbi viima päästjad, kes vaatavad üle, et korteriühistu ühises kasutuses olevad pinnad oleksid tuleohutud. Päästjatel on lisaks teadmistele ka palju praktilisi kogemusi, mis aitavad elanikele selgitada tuleohutusnõuete olulisust. Probleemsete korterite puhul on just päästjate nõustamine korteriühistu võimalus abivajajateni jõuda.
Peame oluliseks, et esimene kontakt Päästeametiga toimuks nõustamise tasandil. Nõustamist saavad esimeses järjekorras ühistud, kuhu päästjad lähevad tegema kodunõustamisi, samuti need kortermajad, kus on juba toimunud tulekahju. Päästjad võtavad eelnevalt korteriühistuga ühendust ning lepivad nõustamiseks sobiliku aja kokku. Kui nõustamise käigus avastatud puuduseid ei ole võimalik lihtsasti ja kohe likvideerida, siis lepitakse kokku korduvnõustamine.
Nõustamise käigus leitud puuduste korral juhitakse tähelepanu riskidele, kuid ei trahvita ega alustata menetlust. Kui ühistu ei ole nõus rikkumisi kõrvaldama ka korduvnõustamiseks, siis edastatakse info ohutusjärelevalvele.
Mida teha, kui nõustamine ei ole veel korteriühistusse jõudnud?
Soovi korral on korteriühistul võimalik nõustamisele registreeruda Päästeala infotelefonil 1524.