Kuidas alustada kortermaja juurde mänguväljaku või puhkekoha rajamist?

15.07.2019

Eesti Korteriühistute Liidu teade
15.07.2019

“Korteriomanike üldkoosolekul avaldasid väikeste lastega pered arvamust, et meie maja (12 korterit) juures võiks olla laste mänguplats. Mõned inimesed sooviks aga hoopis täiskasvanutele grillinurka. Mida soovitaksite?” pöördus kortermaja elanik nõu saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole.

“Mänguväljaku planeerimisel on esimene küsimus, millises vanuserühmas lastele mänguvõimalusi soovitakse,” annab Rakvere linnaaednik Anu Otsma Eesti Korteriühistute ajakirjas Elamu head nõu. “Reeglina rajatakse kortermajade juurde väljak väikelastele, sest nende liikumisvõimalused linna mänguväljakutele on piiratumad ja võtavad väga palju aega. Samas saab ema tegeleda piiratud hoovimänguväljaku korral koduste asjadega ja lapsel on pilk peal.”

Mänguvahendeid erinevatele vanuserühmadele pakuvad paljud ettevõtted, kuid Otsma sõnul peab nende valikul turvanõudeid hoolsalt järgima. “Lapse loovuse arengule aitavad kaasa pigem vahendid, millest nad ise saaksid midagi luua,” arvab Otsma.

“Väikelapse kognitiivsele arengule aitab kaasa, kui nad saavad mängida liiva, muda, kivide, käbidega jne. Muu maailm taasavastab selle, mis oli meie lapsepõlve loomulik osa, ehk jõuavad ka eestlased selleni tagasi. Liiati vähendavad pesumasinad tänapäeval vanemate vaeva. Mänguväljakute puhul tuleb arvestada ka sellega, et see oleks aktiivsest liiklustsoonist eemal ja ei asuks täispäikeses või väljakul oleks päikese eest varjumise võimalus, näiteks katusealune.”

Kortermaja juurde puhkekoha planeerimisel tuleks ka küsida, kes ja kuidas seda kasutavad. “Kas üksikud pingid istumiseks, mõtisklemiseks ja raamatute lugemiseks? Grillimisalad? Piknikualad? Lärmakamad tegevused võiks akende alt eemale viia, siis ei teki elanike vahel pingeid,” soovitab spetsialist. “Samuti tuleb välja mõelda kasutustingimused ja kord, sest kui Eestis juhtub olema kevadel ja suvel kolm ilusa ilmaga õhtut, tahaksid kõik elanikud ehk korraga puhkeala kasutada.”

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma. Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit