Eesti Korteriühistute Liit ühines 19 organisatsiooni ühisavaldusega Riigikogule
16.11.201816.11.2018 pöördusid 19 organisatsiooni Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses keskkonnaministeeriumi poolt esitatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuga nr 61, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise jäätmevaldajate juurest (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad). Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid (pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonid, korteriühistute liit, pakendiorganisatsioon) leiavad, et keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek ei ole kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Keskkonnakomisjonile tehakse ettepanek jätta keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek nr 61 jäätmeseaduse eelnõusse lisamata. Ühispöördumisele kirjutasid alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO). Pöördumisega on liitunud veel 16 organisatsiooni.
Pöördumisele alla kirjutanud EKÜL juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul toob avalike pakendikonteinerite kadumine kaasa olukorra, kus varem avalikke konteinereid kasutanud inimesed toovad oma jäätmed korteriühistute territooriumile, konteineritesse või jäätmemajade juurde. “Kes prügistamise kinni maksab? Kes katab riski, et ei tooda ohtlikke jäätmeid?” viskas Jaadla õhku küsimuse. “Banaanikoor, tahtmatu või tahtlik pesemata jogurtipakend pakendikonteineris maksutakse jäätmekäitlejate poolt viiekordse olmejäätmeveo hinnaga (tühivedu). Kes konteineri juures valvama peaks hakkama?! Arvatavasti hakkab kogu vastutust kandma korteriühistu esimees, kes niigi töötab suurema osa ajast vabatahtlikult. Selline olukord ei ole vastuvõetav,” rõhutas ta.