Eesti Korteriühistute Liit: hoonete energiatõhusus peab muutuma prioriteediks

19.11.2012

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
19.november 2012

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kiitsid hiljuti heaks uue energiatõhususe direktiivi, millega sätestatakse uued energiatõhususe alased meetmed, mida tuleb liikmesriikidel rakendada kõigis majandusharudes, et aidata Euroopa Liidul saavutada oma eesmärki vähendada eeldatavat energiatarbimist 2020. aastaks 20% võrra.

Muuhulgas on olulisel kohal olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamine renoveerimise abil ning meetmed, et tõsta tarbija suutlikkust oma energiatarbimist paremini hallata tänu mõõdikute ja arvete täpsematele andmetele.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud direktiivist tulenevad eeskirjad ühe aasta jooksul oma õigusesse üle võtma. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul kipub Eestis hoonete energiatõhususe küsimus aga praegu pigem tahaplaanile jääma.

“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Mardi. “Ühistujuhid teatasid sügisel oma pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.”

Tänavu ktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk:

KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada 35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.

“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta – vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.

Eesti Korteriühistute Liit viib järgneva kolme aasta jooksul Eestis läbi ka rahvusvahelise teavitusprogrammi liginullenergiahoonete teema tutvustamiseks ja hoonete energiatõhususe suurendamise julgustamiseks.

“Liginullenergiahoone all mõistetakse silmas hoonet, mis suudab suurema osa enda tarbitavast energiast (nii elekter kui soojus, vee soojendamine jms) ise toota,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Andres jaadla. Jaadla sõnul tuleb Eestis temaatikaga väga tõsiselt tegelema hakata. “Alates 31. detsembrist 2018.a. peavad uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, olema liginullenergiahooned; 31. detsembriks 2020.a. laieneb see nõue kõigile uutele hoonetele. See aeg pole kaugel, niisiis tuleb liginullenergiahoonete kavandamisele hakata mõtlema juba täna,” rääkis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lisainformatsioon:
Urmas Mardi,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
GSM 372- 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee

Andres Jaadla,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
GSM 372- 52 03987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: 627 5740
E-mail: ekyl@ekyl.ee