Kortermaja turvareeglid tuleb ühiselt kokku leppida

13.11.2020

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tuletab kortermajade elanikele meelde, et elamu turvareeglid peavad olema ühiselt kokku lepitud ja kõigile arusaadavad. “Ei saa nii, et igaüks teeb, mis pähe tuleb,” rõhutab ta.

Urmas Mardi sõnul näevad paljud elanikud näiteks turvakaameras ainsat pääseteed kurikaeltest vabanemiseks. „ Ent turvakaamera saab paigaldada vaid juhul, kui korteriomanikud sellega nõus on, sest maatüki, kuuride, trepikodade, keldrite-pööningute jm kasutamisel on korteriomanikud kinnisasja kaasomanikud,“ hoiatab EKÜL õigusosakonna juhataja. Niisiis saab valvekaameraid paigaldada vaid korteriühistu üldkoosoleku otsusega. „Seadusvastaselt paigaldatud kaamerad tuleb maha võtta, seda kinnitab ka hiljutine Riigikohtu lahend,“ selgitab ta.

Riigikohus jõudis  hiljuti lahendini 2-18-11279, mis kohustab korteriühistu liiget omavoliliselt paigaldatud kaamerat eemaldama. Nimelt oli ühe Kohtla-Järve korteriühistu liige paigaldanud oma korteri aknaraamidesse kaamerad, millest üks oli suunatud tema sõiduki parkimiskohale ja teine garaažile. Korteriomaniku väitel oli ta sunnitud kaamerad paigaldama enda turvalisuse tagamiseks ja ka vara kaitseks, kuna väidetavalt ründas teine korteriomanik tema tütart ja tuttavat ning kahjustas autot. Öösiti jäetavat tema väitel ka trepikodade uksi lahti, mille tõttu on oht vargusteks ning kuuri seinale olevat soditud joonistusi.

Korteriühistu üldkoosolekul otsustati aga häälteenamusega, et korteriomanikud ei ole nõus videokaamerate paigaldamisega ning need tuleb demonteerida, kuid kaamerate paigaldaja keeldus üldkoosoleku otsuse täitmisest ja kaameraid ei demonteerinud.

Viru Maakohus rahuldas 14. aprilli 2020. a määrusega avalduse ja kohustas  kaamerate paigaldajat 21 päeva jooksul  kaamerad eemaldama. Maakohus leidis, et kaamerate paigaldamiseks ei ole õiguslikku alust.

Kaasomandis olevatesse ruumidesse videovalvesüsteemi seadmete paigaldamise üle otsustamine on tavapärase valitsemise raamesse jääva küsimuse üle otsustamine korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 tähenduses. Selle üle võivad korteriomanikud otsustada häälteenamusega. Tegemist ei ole asja majandusliku otstarbe muutmisega ega ka kaasomandi eseme säilitamiseks vajaliku toiminguga KrtS § 37 lg 1 mõistes, mida korteriomanik saaks teha teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta.

Kaamerate paigaldajat otsus ei rahuldanud ning ta kaebas selle edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus  tühistas  maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata.  Korteriühistu pöördus seepeale riigikohtu poole, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Riigikohus seda tegigi ning Riigikohtu kolleegium märkis, et  kaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja korteriomanike kokkulepet.

“Korteriomanikel on õigus privaatsusele. Kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest,” märgib EKÜL õigusosakonna juhataja. “Korteriomanike õigust privaatsusele aitab tagada nt see, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavad kaamerad paigaldab ühistu ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks,” selgitab ta. “Kui valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada, piisab sellisel juhul valvekaamerate paigaldamiseks üldjuhul korteriomanike häälteenamusest.”

Mardi sõnul tuleks aga ühiselt kokku leppida ka muud reeglid, kuidas majas turvalisuse eest hoolt kantakse. “Kuidas võõrad trepikotta pääsevad, milline on uste lukustussüsteem ja kui hoolsad on elanikud ise välis- ja rõduuste, keldrite, kuuride jms lukustamisel – kõik see mõjutab maja turvalisust. Kui näiteks suvel hoitakse trepikoja ust päevad läbi pärani, pole küll mõtet imestada, kui kodudesse sisse murtakse,” hoiatab ta.