Energiavaesus Euroopas jätkuvalt fookuses
18.12.2019Andres Jaadla, EKÜLi juhatuse esimees
Kui küttearveteks tuleb tasuda suur osa või isegi enamus oma sissetulekust, siis toob see kaasa hulga probleeme. Mured ei kimbuta aga vaid põhjamaist Eestit, vaid kogu Euroopat. Euroopa Liit pöörab sellele teemale püsivalt tähelepanu.
Statistika kohasel on ligi 50 miljonit perekonda euroliidus energiaostuvõimetud. Osal neist puudub juurdepääs taskukohasele energiale, samas kui teised elavad vanades ja tuult läbi laskvates majades, mida on raske soojaks kütta. Paljud elavad ilma valgustuse, kodumasinate, kütte ja toidu valmistamiseks vajalike seadmeteta ehk igapäevaste asjadeta, mis on meist enamiku jaoks iseenesestmõistetavad. Sellistes kehvades tingimustes elades on suurem tõenäosus, et inimestel tekivad hingamisvaevused, südamehaigused ja vaimse tervise probleemid.
Kuid energiaostuvõimetus mõjutab meid kõiki, mitte ainult neid, kes elavad kehvades tingimustes. Vanade ja ebatõhusate eluasemete kütmiseks kasutatav ülemäärane energia avaldab tõsist mõju keskkonnale ja süvendab kliimamuutusi. Teadlikkuse suurendamise ja madala intressiga laenude andmise kaudu aitab EL inimestel oma kodu soojendada ja soojustada, energiaarveid kahandada ja ühiskonda paremaks muuta.
Haavatavaid tarbijaid loetakse ELi õigusaktides eraldi rühmaks just kütteostuvõimetuse järgi. Sel juhul on tegu inimestega, kes ei suuda tasuda oma energiaarveid, mis on seotud peamiselt kütte ja jahutusega. ELi riigid peavad leidma võimalusi selliste tarbijate kaitsmiseks, näiteks keelates kütte väljalülitamise talveperioodil või kehtestades elektri ja gaasi puhul sotsiaalsed tariifid.
ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kokkuleppe kohaselt tuleb aastaks 2030 energiatõhusust suurendada 32,5 protsenti ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32 protsenti lõpptarbimisest. Mõlemad eesmärgid vaadatakse üle aastal 2023. Eesmärke saab sel ajal tõsta, aga mitte langetada.
Energiatõhususe suurendamine võimaldab vähendada elektri- ja küttearveid ning vähendada ELi sõltuvust väljaspool ELi asuvatest energiatootjatest, parandada õhu kvaliteeti ja aidata võitluses kliimamuutusega.
ELi riigid peavad samuti võtma vastu meetmed, et aidata neid, keda ohustab energiavaesus ning tagama, et kodanikel oleks õigus taastuvenergiat omatarbeks toota ja selle ülejääki müüa. Aastaks 2030 peab vähemalt 14 protsenti transpordikütusest olema toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Üks lahendus on siin lausa Eesti Nokiaks nimetatud pealtnäha lihtne asi – korterelamute terviklik renoveerimine, mis on tõusmas Euroopas uueks Nokiaks ja just Eesti korteriühistud on selle innovatsiooni vedajad, kelle kogemusi tuuakse eeskujuks kogu Euroopas. Korterelamute tervikliku renoveerimisega saab lahendada mitut probleemi korraga: vähendada hoonete ülekütmisest tekkivat globaalset kliimasoojenemist, muuta paremaks inimeste elukeskkonda ja majade sisekliimat ning seda kõike nii, et renoveerimist toetav riik ise ei kaota lõpuks sentigi. Vastupidi, vahepeal saavad tuhanded inimesed tööd ja regioonidesse tekib taas õiglane kinnisvaraturg.
Artikkel ilmus ajakirjas “Elamu” 4/2019
Teavitust toetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.