Tarbijast tootvaks tarbijaks: kohalike energiakogukondade roll energiasüsteemi ümberkujundamisel Euroopas
13.09.2018ANDRES JAADLA, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Euroopa Nõukogu jõudis 2017. aasta lõpupäevil kokkuleppele üldises lähenemisviisis direktiivile, millega kehtestatakse ühised üleeuroopalised eeskirjad tagamaks euroliidus on kurentsivõimelist, tarbijakeskset, paindlikku ja mittediskrimineerivat elektrienergia siseturgu.
Direktiiv on osa üleeuroopalisest puhta energia paketist, selles pööratakse erilist tähelepanu tarbijatele ja rõhutatakse hästitoimiva siseturu tähtsust. Sellega antakse rohkem õigusi tarbijatele, nähakse ette tasakaalustatud lahendus reguleeritud hindade jaoks, kehtestatakse energiakogukondade reguleeriv raamistik ning määratakse kindlaks turuosaliste rollid ja kohustused.
Ollakse seisukohal, et tulevikus saavad elektrienergiaturul energiatarnijad hinnad ise vabalt määrata. See piirab moonutusi, soodustab konkurentsi ja toob kaasa madalamad jaehinnad. Liikmesriigid saavad ajutiselt hindu reguleerida, et aidata ja kaitsta kütteostuvõimetumaid või haavatavaid kodumajapidamistest tarbijaid.
Millest sõltub energiavajadus?
Energiavajadus sõltub majanduskasvu tempost, elatustasemest, tööstussektori arengust ja elektrienergia tarbimisvajadusest (näiteks küte, jahutus, elektromobiilsus). Energiateenuse osutamine tähendab energiaalaste põhivajaduste täitmist (küte, soe vesi, kliimaseadmed, toidu valmistamine, juurdepääs teabele ja muud). Kõnealuste energiaalaste põhivajaduste täitmata jätmine viib energiaostuvõimetuseni.
Kui lõppkasutajad võtavad omaks aruka energiatarbimise ja järgivad seda, on võimalik säästa 30–40% võrreldes praeguse energiatarbimise tasemega. Võttes arvesse praegu kodumajapidamistes kasutatavaid uusi seadmeid (elektriseadmetega varustatud köögid, elektrilised kodumasinad, elektriautod, kliimaseadmed ja muud), ei ole tõenäoline, et vajadus elektrienergia järele väheneb.
Üleeuroopaliselt sätestatakse, et liikmesriikide riiklikud energiasüsteemid peavad integreeruma piirkondlikul ja Euroopa tasandil, põhinema konkurentsil ja energiaressursside parimal kasutamisel ning tuginema iseseisvale, sõltumatule, läbipaistvale, prognoositavale ja tõhusale regulatiivsele raamistikule nii energiaturu kui ka ettevõtjate ja tarbijate seisukohast. Rõhutatakse, et tuleb keskenduda ennekõike tarbijale kui energiaalase ülemineku liikumapanevale jõule, kes saab energiaturul ja energia tootmisel aktiivse osalejana kasu tehnoloogilisest ja digitaalsest revolutsioonist ning madalamast energiaarvest süsteemis, kus haavatavad tarbijad on tuvastatud ja kaitstud.
Üleeuroopaliselt on loodud energiakogukondade rolli, selle toimimist ja kohtlemist kirjeldav raamistik, mille ülesandeks on tagada, et kogukonnad piisavalt ja tasakaalustatud viisil süsteemi kogukulude jagamisse panustaksid. Õigusliku ja regulatiivse raamistiku osas on võimalik luua stabiilne ja prognoositav keskkond tänu riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele programmidele, näiteks tarbijate energiatõhususe alase harimise ja teavitamise programmidele või e-platvormidele energiatõhusate kodumasinate jaoks. Nende eesmärk on muuta tarbijad tootvateks tarbijateks ning neid soovitakse rahastada erinevatest Euroopa Liidu fondidest ja liikmesriikide riigieelarvetest.
Mida tähendab „tootev tarbija”?
Pikas perspektiivis on oodata, et tarbija muutub energiaturul „aktiivseks osalejaks” – luuakse usaldusväärsed vahendid energiahindade võrdlemiseks ning et on võimalik toota ja turustada energiat, turu läbipaistvus suureneb ja turgu reguleeritakse paremini. Samuti antakse kodanikuühiskonnale võimalus osaleda energiasüsteemi kõigis aspektides, rakendades meetmeid haavatavamate tarbijarühmade kaitsmiseks.
Energiatõhususel on selles oluline osa, vähendades energiaressursside tarbimist ja keskkonna saastamist tänu CO₂-heite vähendamisele. Eesmärk on siduda majanduskasv lahti energiatarbimise kasvust energiatõhususe suurendamise kaudu. Ühed kõige suuremad energiatõhususe suurendamise potentsiaaliga valdkonnad on hoonete küttesüsteemid ja hoonete kompleksne renoveerimine.
Energiatarbimise tõhususe suurendamine riikliku ja kohaliku majanduse tasandil aitab samuti kaasa ringmajanduse arengule ja väärtuslike materjalide uuesti majandusringlusesse toomisele.
Kuigi eelpool mainitud normid on vastu võetud Euroopa Liidu tasemel, siis ellu tuleb kõik need ambitsioonikad plaanid viia kogukonna tasemel kohapeal: linnades, alevites ja korteriühistutes. Tegemist on kogukonnale pandud kohustusega ja just kogukonnast sõltub nende Euroopa poliitikate elluviimise edukus. Enamgi veel – paljudel juhtudel sõltub soovitud tulemuse saavutamine iga üksikindiviidi tegevusest. Kas meie kogukonnad ja korteriühistud on valmis võtma rolli euroopaliku energiapoliitika elluviijatena?
Vaadates Eesti korteriühistute viimaste aastate renoveerimisaktiivust ja südikust võtta kasutusele innovatiivseid ja keskkonnasõbralikke lokaalseid taastuvenergeetika lahendusi, kattes tihti ära oma hoonete energiavajadused ja edastades ülejäägi võrku, siis tundub, et just Eesti korteriühistutel kui lõpptarbijate energia kogukondadel on ette näidata eeskuju väärivaid tulemusi tervele Euroopale.
Kindlasti ei tohi korteriühistuid kui kohalikku kogukonda jätta nende kohustustega üksi. Oluline on ka riigi jätkuv ja stabiilne toetus.
Korteriühistute kui energia lõpptarbijate käitumisest sõltub otseselt võetud eesmärkide saavutamine. Sest just tarbijatena maksame kinni energiasektori tegevuse, nii säästule kui raiskamisele suunatu.
Kaasaegne Euroopa energiapoliitika soovitab korteriühistul kui energia lõpptarbijal osaleda otsustusprotsessis. Lõpptarbijatena peame olema aktiivsed ja osalema sektori planeerimises ühe peamise huvigrupina. Eesti Korteriühistute Liit on vastavat rolli energia lõpptarbijate esindusorganisatsioonina edukalt kandnud ja osalenud aktiivselt energiatõhususele suunatud meetmete kujundamisel.