Ответы в темах
-
Сообщения
-
3-2-1-100-07 | 30.04.2014
RK seisukohad lahendist nr 3-2-1-100-07
„Kohtud on tuvastanud, et hageja esitas viivisenõude ajavahemiku 3. juuli 1995. a — 31. detsember 2003. a eest esimest korda alles 20. veebruaril 2004. a. Sel ajal kalendriaasta lõpus esitatud saldoteatistel hageja viivisevõlgnevust ei näidanud. Kohtud leidsid, et hageja käitumine viivise nõudmisel on olnud vastuoluline ja hageja viivisenõue selle ajavahemiku eest tuleb hea usu põhimõtte kohaselt jätta rahuldamata./…./ Kolleegium soostub kohtute seisukohaga, et viivisenõude olemasolul saldoteatiste esitamist viiviseta võib pidada erandlikuks asjaoluks ning see annab aluse kohaldada asjas viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet. Hageja käitumine on olnud vastuoluline, mis on hea usu põhimõttega vastuolus. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast/…./ Seega saab viivisenõue olla hea usu põhimõttega vastuolus üksnes selles osas, milles hagejal tekkis nõudeõigus enne viimase viivisenõudeta saldoteatise esitamist kostjale.“
3-2-1-100-07 | 30.04.2014
http://www.riigikohus.ee/?id=11&;tekst=RK/3-2-1-100-07
Salve | 30.04.2014
Viiviseid tuleb makse-või saldoteatisel läbivalt näidata. Kui viiviseid põhivõlgnevusega koos arvetel ei kajastatud, võib KÜ-l puududa õigus tagantjärgi viiviseid nõuda. Vaata ka
http://www.riigikohus.ee/?id=11&;tekst=RK/3-2-1-100-07Dagmar Mattiisen | 08.04.2014
Tere!
ma ei saa Teie küsimusest hästi aru — kas nõutakse viivist kunagise makse hilinemise eest või olete pikaajaline võlglane, kellelt nõutakse viivist. Ehk olete nii hea ja täpsustate ning kirjutate minu e-posti aadressile.
Lugupidamisega
Dagmar MattiisenSalve | 31.05.2014
Riigikohtu seisukohad (kohtuasi nr 3-2-1-174-11): » Kostja väited VÕS § 88 väära kohaldamise kohta ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole praegusel juhul määranud, mis kuude eest ta summasid tasus (makse selgitusse on märgitud vaid «komm.maksed, võlg»Wink. Ka hageja ei ole väitnud, et tema oleks määranud, millise kohustuse katteks on kostja maksed loetud. Maakohus on õigesti lähtunud praegusel juhul VÕS § 88 lg-s 6 sätestatud järjekorrast, lugedes täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Maakohus on õigesti leidnud, et intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi).»
kohtulahend kättesaadav
http://www.nc.ee/?id=11Salve | 26.08.2015
Kui kinni keeraksite, vastaksite ebaseaduslikule tegevusele ebaseadusliku tegevusega. Seega kinni keeramisel võib KÜ enda probleeme ainult suurendada, mitte leevendada. Näiteks on vahendatavate teenuste piiramisel KÜ-delt kahju hüvitamist nõutud, KÜ vastu kohtusse mindud (KÜ-le kaasneksid kopsakad kohtukulud) jne.
juhatuse liige | 13.07.2015
Tee viimane hoiatus ja kui ei reageeri — anna kohtusse .Vee kinni keeramine See ju keeruline .Plommid kinni .Kui on eraldi püstik Siis ise
Salve | 26.08.2015
KÜ-l on valikuõigus , kas nõuda võlgnevust uuelt või endiselt omanikult. Riigikohtu selgitused kohtulahendis nr 3-2-1-48-11: «KÜS § 5´ sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Sama seaduse § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Ringkonnakohus leidis õigesti, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta».
no ei | 04.08.2015
Korteri ostu-müügi toimingutes fikseeritakse igasugused näidud: elekter, vesi, gaas jmt. Juhatus ei käi iga inimese ukse taga passimas kas esitas näidud õigel ajal õigesti või mitte. Veevahed on igal majal. Küllaltki keeruline on leida sihilikke veenäitude valesti esitajaid. Uus omanik saab veesummad sisse nõuda vaid eelmiselt omanikult ja nii on tegelikkuses ka tehtud.
juhatuse liige | 31.07.2015
See on juhatuse poolt tegemata töö Kas juhatus teadis korteri müügist . Võlg on korteril.Seega tuleb sul ka maksta Miks ei tunta huvi ja ei nõuta KÜ kinnitust notaris , mis seisuses on korter Kuidas oli korteri vastu võtmine .Kas müük oli läbi maakleri Ka maakler peab olema kursis kas on võlg või ei .
