Ответы в темах
-
Сообщения
-
Salve! | 24.02.2012
Mittetulundusühingute seadus § 21 lg 7 sätestab: Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
Salve | 03.01.2013
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-08 välja toonud järgneva»Asja lahendust ei muuda ka ÄS § 177 lg 1, mille kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse mh temaga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse liikmena, ning esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. See ei tähenda, nagu ei võiks osanik hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel». Kuivõrd korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest ei tulene ühistu liikmele piiranguid andmaks hääl enda kandidatuurile, võib ka KÜ juhatuse liikmete valimisel jõuda sarnastele järeldustele, mis on Riigikohtu poolt välja toodud OÜ juhatuse valimisel hääletamise kohta.
juhatuse liige | 06.09.2012
Juhatus on valitav organ ja lihthäälteenamusega hääletatakse .
MTÜseaduse
§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus
(1) Juhatuse liikmeks määramiseks on vajalik tema nõusolek.
Ei ole sellist seaduse punkti , et sa ei saa iseenda eest hääletada . Viisakas on , et ise enda eest ei anna häält .
§ 22. Üldkoosoleku otsus(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(11) Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Kui teie põhikirjas on sees , juhatuse kandidaat iseenda eest hääletada ei saa ,Siis jah ei saa . Kuid üheski seaduse punktis ei ole seda kirjas , et ei saa hääletada
Julgelt võid iseenda eest hääletadaVladimir | 26.12.2013
Kuidas oleks õige kortermaja koristajale tasu kasseerida maja elanikelt, kes on suureperelised või kellel on mitu koera, kellega käiakse päevas mitu korda jalutamas? Oleks nagu ebavõrdne võtta võrdselt korteri pealt, kus on üks elanik, kes hommikul läheb tööle ja õhtul tuleb tagasi? Tänan.
Salve | 31.07.2013
KÜ-l ei ole õigust nõuda kassi, koera või mõne muu lemmiklooma pidamise eest maksu. Loomapidamismaksu kehtestamise õigus on kohalikul omavalitsusel, mitte KÜ-l.
Kuna seadusest ei tulene KÜ-le õigust kehtestada ja nõuda koeramaksu, ei saa omanikul olla ka kohustust õigusliku aluseta nõutavat koeramaksu tasuda. Korteriomanik peab tasuma majandamiskulude eest, mille koosseisu kahtlemata koeramaks ei kuulu.Sigrid | 16.09.2014
Kas KÜ saab üldse keelata avade tegemise kandvasse seina, kui kõik dokumendid on olemas, mis selleks tööks nõutakse?
Kalev | 01.10.2013
Umbes nii ma tegingi, et teavitasin linnavalitsust võimalikust ehitusseaduse rikkumisest.
Siit aga natuke teine teema: kas keegi on kaalunud ka ühistu nimel teostada kogu maja avade kaardistamise?
Aja jooksul on neid kas siis ametlikult või mitteametlikult tehtud ja kui kogu maja kohta oleksid joonised/andmed olemas siis saab ka projekteerija arvestada tegeliku seisuga ja ühistujuhina oleks minu uni rahulikumB. | 30.09.2013
Las siis ajab paberid korda. Alustuseks peab tal olema projekt ja linnavalitsuse ehitusluba. Selle loa saamiseks peab tal olema ette näidata kaasomanike nõusolek nimetatud töö tegemiseks.
Andke talle tähtaeg nimetatud paberite kordaajamiseks, kui selleks ajaks dokumendid korras pole, teatage linnavalitsuse järelevalvele ebaseaduslikust ehitustegevusest. Nemad esitavad talle omad nõudmised (samamoodi paberite kordaajamine) ja nende mitte täitmisel saab ta trahvi.Roland KÜ esimees | 04.01.2014
KOS § 11. Korteriomaniku kohustused Lg1 p 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
juhatuse liige | 03.01.2014
Ühistu esimees võiks ikka öelda , kus jooksis läbi. Kui jookseb paneelidest läbi sadevesi , siis peab tõesti uurima , kus kohast see tuleb . Selline õigus on tõesti juhatuse liikmel ja ka kohustus
Astrid | 05.04.2014
Elektrit pakkuv firma esitab KÜ-le iga kuu lõpus arve (majal on kaugloetav arvesti), arvel on kirjal öine ja päevane tariiv ja elektri kulu kWh. Iga korter esitab raamatupidajale oma elektrinäidu. Näitude põhjal koostab raamatupidaja arve ja nüüd ongi probleemiks see, et meie enda korterile paigaldasime ajatariifse mõõdiku.
Ühtegi ühistu dokumenti meie näinud ei ole, kui midagi küsid siis keegi ei tea. Võtsime äriregistrist põhikirja, kus on kirjas, et Ühistu liige on kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makse , makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast va elanike kohta arvestatud sihtotstarbelise maksed (nt.prügivedu). Kas siia alla kuulub ka elektri ülekulu, et arvestama peaks vastavalt ruutmeetritele? Pole enne olnud korteri omanik, seetõttu palju vaja veel endile selgeks teha, kuidas peaks asjad toimima.
Ei tahaks nagu maksta suvalist tariifi, kui on täpselt fikseeritud meie korteri tarbimine. Ja kuidas saab nii, et aastaid on inimesed maksnud ülekulu ja midagi ei ole ette võetud. Keegi ei ole isegi kilpe kontrollinud,et välja selgitada kuhu elekter kaob.Liige | 05.04.2014
;Miks on teil tehtud elekter KÜ-le On arusaamatu
Ikkagi iga korter peaks maksma seda mida ta kasutab .Kui raamatupidaja ja esinaine on ühes isikus.Kas on teile see otsus võetud vastu üldkoosolekul .Töötaja , kes on ühistu liige , peab andma nõusoleku üldkoosolek.Raamatupidaja võtab teie elektriarvestilt näidu ja on kohustatud seda nii tegema ,mis on näidikul. See , et panite oma kuludega , on õige .See teie endi huvides
Kuid keelduda tegemast arvestust ei ole õigus .
Kui teil on elekter ühistule võetud , siis teil ei vahetata tasuta neid välja , vaid teie endi kuludega .Majad , kus iga korter maksab Eesti Energiale , vahetatakse Eesti Energia kuludega arvestid välja
See on üks suur viga tehtud ühistute poolt , maksta ühistutel korterite eest ühiselt . Kuna ühistu on üks suur ühiselamu. Ja vanad voolumõõtjad tuleb teil kõigil endil vahetada .Ja kui esinaine seda teha ei taha .Pole midagi teha. Kuna teie korterimõõtja näitab täpselt iga tarbimise.
Ja kurb on see , et mida paremini oskab end kaitsta ühistu esinaine/mees ,Seda rohkem teda usutakse /usaldatakse .
Juhuslikult , Kui teie ühistus puudub revident. Minge revidendiks .On võimalik kõik kontrollida.Liige | 21.04.2014
Saun .Juhatuse liikmel on tegelikult kohustus kontrollida näitude õigsust . Kui on tehtud saun , siis need on ju üldkasutatud ruumid , mõtteline osa majast ja kuulub tegelikult kõikidele korteriomanikele. See tegelikult peaks olema ka notariaalselt vormistatud 100% nõusolek. Ja kas sauna ehitamisel keldrikorrusel on tagatud kõik nõuded. Kas on tehtud korralik ventilatsioon , et viib kogu niiskuse välja. Siin ühes majas ka tahetakse teha saun keldrikorrusele , kuid enne tuleb saada nõusolek päästeametilt , et on võimalik ehitada saun.Kuigi majas oli enne pesuköök. Kuid see pandi kinni , kuna puudus korralik väljatõmme- ventilatsioon .
Kui seda tegid koos ühe trepikoja elanikud. Siis teil peaks olema üldkoosoleku otsus .
Ja kui kasutavad seda ruumi teatud isikud , siis juhtmestik ja voolumõõtja kuulub nende isikute kohustusse see vahetada.
Kuid alustage ikkagi siin üldkoosoleku nõusoleku otsusega
Kui teil seda ei ole. Siis on see võetud teatud isikute omavoliliselt endi kasutusse
Pange see teema üldkoosoleku päevakorda
Ja üldkoosoleku otsus on ülim
Kuid , miks ei lubata juhatuse liiget kontrollima veenäitu — on arusaamatu
Ka see pange üldkoosoleku päevakorda
Ja tegelikult peaks nende ruumide eest need isikud maksma renti majale , kuna nad kasutavad teiste elanike kaasomandit ja mõttelist osa
Kuid pöördu selle küsimusega ikkagi juristi poole .Me siin võime sind küll juhendada .Kuid siin annab sulle vastuse EKÜL juristEnn Kippel | 12.07.2014
Kõigepealt sulgeda vesi püstakus,edasi, kas majas on korteriühistu? Kui on, siis tevitada juhatust koheselt. Juhatus võtab vastu otsused,kuidas toimida. Kui haldaja, siis informeerida haldusfirmat. Kui majas pole korteriühistut ega haldajat, peavad korteriomanikud ühiselt leidma lahenduse. Soovtaks selliste ebameeldivuste vältimisek kortermaja üldkoosolekul vastu võtta tegevuskava, kus on välja toodud punktide kaupa tegevused, kuni ukse lõhkumiseni. Siis teised majaelanikud ei vastuta ukse taastamise eest.
