Kodu värskendamise salakarid

12.03.2017

Tunne, et sooviks oma kodule uut ilmet, on meile kõigile tuttav ja kui see tuhin muutub väljakannatamatuks, asume tegutsema. Lihtsaim ja odavaim viis selleks on näiteks panna vaasi lõikelilled, patjadele uued katted või tellida uued kardinad. Paljud otsustavad siiski põhjalikuma ja ka kulukama muutuse kasuks – ees ootab remont või vana mööbli väljavahetamine uue vastu. Nii ehitus- ja remonditeenuste kui ka mööbli tellimisel tuleb aga olla tähelepanelik, et hilisemaid probleeme ennetada.

Kui mööbli tarnimine ja paigaldus viibib

Tarbijakaitseametisse on tulnud pöördumisi, kus inimesed on kurtnud, et mööblitellimusi vormistavad firmad ei pea kinni esialgsetest lepingutingimustest. Tuleb ette, et tellija ei saa mööblit õigeaegselt kätte või et ettevõtja ei lahenda tarbija pretensiooni mõistliku aja jooksul.

Näiteks tellis üks inimene selle aasta alguses köögimööbli. Kaupleja asus mööblit paigaldama, kuid mitmetel asjaoludel, nagu tarbija nädalane eemalolek kodust ja mõned puuduvad mööblidetailid, lükkus paigaldus kokkulepitud tähtajast veebruari algul märtsi lõppu. Seetõttu esitas tarbija kauplejale nõude maksta viivitatud aja eest välja lepingujärgne hüvitis, samuti soovis ta saada kompensatsiooni tekitatud moraalse kahju eest. Kaupleja tarbija nõuetele ei reageerinud. Pärast tarbijakaitseametisse pöördumist nõustus kaupleja inimesele viivitatud aja eest hüvitist maksma, kuid ei olnud nõus talle moraalset kahju hüvitama. Tarbijakaitseseaduse alusel loodud tarbijakaebuste komisjon lahendab kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi, kuid moraalse kahju hüvitamise nõudega tuleb pöörduda kohtusse.

Enne mööblifirmaga lepingute sõlmimist tuleks veenduda ettevõtte usaldusväärsuses. Selleks tasub uurida firma tausta nii internetist kui ka küsida sõpradelt-tuttavatelt nende võimalike kogemuste kohta. Näiteks on ettevõtteid, kes siiski võtavad uusi tellimusi, kuigi pole lahendanud olemasolevate klientide probleeme. Selline käitumine ei näita ettevõtet usaldusväärsena ja sel juhul võiks otsida alternatiivseid tellimisvõimalusi teistelt firmadelt. Müüjalt tasub uurida võimalusi mööbli eest mitmes osas maksmiseks, et oma riske vähendada. Mööbli eest tasumisel tuleb kindlasti võtta müüjalt ostu tõendav dokument (ostutšekk), et hiljem oleks võimalik ostu tõendada.

Kuidas käituda probleemide korral

Kui on juba tekkinud olukord, kus inimene on mööbli tellinud, kuid kaupleja pole seda kokkulepitud ajaks kohale toonud, siis võib klient võlaõigusseadusest tulenevalt anda talle täiendava mõistliku tähtaja. Müügilepingu puhul ei ole see vajalik, töövõtulepingu puhul (kui mööbel on tellitud koos paigaldusega) küll. Juhul kui kaupleja ka selleks uueks tähtajaks kaupa ei tarni, on tegemist lepingu olulise rikkumisega ning klient võib lepingust taganeda ja nõuda sissemaksu tagastamist.

Probleemide korral tuleks esmalt pöörduda ettevõtja poole, kuid kui firma ei vasta tarbija pöördumisele või tarbijat ei rahulda firma vastus, tuleks pöörduda tarbijakaitseametisse. Kui firma ei täida tellimust, on tegemist olulise lepingurikkumisega ja tarbijal on õigus lepingust taganeda ning nõuda lepingu järgi tasutu tagastamist ja lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui ettevõtja tarbija taganemissoovile ei reageeri ja vastu ei vaidle, kuid tarbija tasutut ka ei tagasta, on võimalus pöörduda maksekäsu kiirmenetluseks kohtusse. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab kohtuistungita ja väiksemate kuludega realiseerida rahalisi nõudeid.

Kui tarbijal tekib ettevõtjaga vaidlus seoses nendevahelisest lepingust tulenevate lepinguliste kohustuste täitmisega, siis on vaidluse lahendamiseks võimalik pöörduda avaldusega tarbijakaebuste komisjoni või esitada tsiviilhagi kohtusse. Silmas tuleb pidada seda, et erinevalt kohtuotsusest ei ole tarbijakaebuste komisjoni otsus pooltele õiguslikult siduv ja ettevõtjat ei saa otsuse täitmisele sundida.

Kui ehitus- ja remonditööde kvaliteet jätab soovida

Paljud otsustavad oma kodu ise remontida, kuna see on odavam, ning öeldakse, et mis ise tehtud, see hästi tehtud. Kõiki remonditöid aga tavaliselt ise teha ei osata, rääkimata suurematest ehitustöödest, samuti võib takistuseks olla ajapuudus. Sageli ei ole inimeste ehitus- ja remonditööde eelarve eriti suur, mistõttu eelistatakse neid teenuseid tellida väikeettevõtjatelt, kes küsivad enamasti keskmisest turuhinnast vähem raha.

Madal hind paneb koduomanikke unustama tõsiasja, et väga oluline on uurida firma tausta. Sageli on ehitus- ja remonditeenuste valdkonnas rohkem probleeme just väikefirmadega, kel jääb tihtipeale kvaliteetse teenuse osutamiseks oskusteabest ja võimsusest puudu. Kui taustauuring on jäänud tegemata, võib juhtuda, et probleemide ilmnemisel polegi ettevõtet, kes tekkinud kahju eest vastutust kannaks. Ebakvaliteetsed materjalid, halvasti tehtud või pooleli jäänud ehitustöö võivad nii hüvitamata jääda.

Äärmiselt tähtis on sõlmida korrektne leping

Probleemide vältimiseks on soovitav võtta pakkumised vähemalt kahelt firmalt ja nende tingimusi võrrelda. Kui teenusepakkuja on valitud, tuleb kindlasti sõlmida leping. Leping tuleks vormistada kirjalikult ja jälgida, et lepingupunktid oleksid üheselt arusaadavad mõlemale poolele. Kui lepingut pole, on probleeme hiljem keeruline või võimatu lahendada ning abi võib saada vaid kohtust.

Lepingus peaks kindlasti olema kirjas teenuse müüja nimi või nimetus, registri- või isikukood, postiaadress ja sidevahendite numbrid, tellimuse esitamise kuupäev, tellimuse täitmise kuupäev, kokkulepitud tööde loetelu ja nende hind. Kui tellimuse täitmine nõuab teenusepakkujast sõltumatutel asjaoludel lisakulutusi, siis on ta kohustatud tööde tellijat sellest teavitama. Kui ettevõtja ei ole saanud tellijalt lisatöö tegemiseks kirjalikku nõusolekut, ei ole tal õigust nõuda lisatasu.

Tähelepanelik tasub olla ka remondi- või ehitustöö tegemise ajal. Kui on näha, et töö kipub venima, tuleks juhtida sellele teenusepakkuja tähelepanu ja tuletada talle meelde tähtaega. Just seetõttu oleks mõistlik lisada lepingusse punkt leppetrahvi ja viivise kohta. Kui tellitud töö on valmis, peaks tellija enne üleandmis-vastuvõtmisaktile allkirja andmist veenduma, et tehtu vastab soovidele.

Pretensiooni esitamise õigus ja garantii

Nii juhul, kui kohale toodud mööbel on puudusega, kui ka siis, kui ehitus- või remonditöö on tehtud ebakvaliteetselt, on tarbijal õigus esitada müüjale või teenusepakkujale pretensioon kahe aasta jooksul alates kauba või teenuse kättesaamisest.

Kaupleja või teenusepakkuja peab pretensioonile vastama 15 päeva jooksul. Puudusega toote või kehvasti tehtud töö eest on õigus nõuda kauba või teenuse hinna alandamist, puuduse tasuta kõrvaldamist, samast või sama kvaliteediga teisest materjalist uue asja valmistamist või uue teenuse osutamist. Kui tegemist on olulise lepingutingimusele mittevastavusega, siis saab lepingust taganeda ja nõuda teenuse osutamise eest tasutud summade tagastamist.

Pretensiooni tuleb kirja panna mida ja kellelt telliti, millised olid tähtajad ja kas nendest peeti kinni. Võimalikult täpselt tuleb kirjeldada ka puuduse olemust ning seda, kuidas ja millal see ilmnes. Kui ettevõtja ei ole nõus tarbija avaldust positiivselt lahendama, peab ta korraldama ekspertiisi.

Juhul kui suhtlus kaupleja või teenusepakkujaga ei anna soovitud tulemust, võib tarbijakaitseameti kaudu pöörduda tarbijakaebuste komisjoni. Kõige viimane võimalus oma õigusi kaitsta on kohus.

Lisaks eelkirjeldatud pretensiooni esitamise õigusele võib kaupleja toodetele anda ka garantii ehk müügigarantii. Garantiiga peab müüja aga pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui need õigused, mis kehtivad kaheaastase pretensiooni esitamise perioodi jooksul.

Ehitusalaste puuduste ilmnemisel tuleks ettevõtjat neist teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul alates tööde vastuvõtmisest. Juhul kui kaupleja keeldub tehtut parandamast ja alustatud tööde lõpuleviimiseks tuleb leida uus firma, on otstarbekas fikseerida ehitus- või remonditööde hetkeseis sõltumatus ekspertarvamuses. Selleks on võimalik vaidlusalustele ehitus- või remonditöödele tellida ehitusekspertiis mõnelt sõltumatult ekspertiisibüroolt.

Kadri Paul, tarbijakaitseamet