Kes peaks majas prussakad hävitama?
19.11.2021Eesti Korteriühistute Liidu juristide poole pöördutakse aeg-ajalt ka võitluses korrusmajade suurima kahjurinuhtlusega – prussakatega. Kes peaks aga majas prussakad hävitama?
„Tuletan meelde, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomaniku kohustuseks hoida oma eriomandi ese ehk korter korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades peab hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud,“ selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Ta viitab ka rahvatervise seadusele, mille kohaselt peab avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendama ennetavaid meetmeid ja tagama vajaliku tegevuse kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks.
„Iga korteriomanik vastutab oma korteri korrashoiu eest ning kui prussakate probleem tuleneb selgelt ühest korterist, vastutab selle korteri omanik ka prussakate hävitamise eest. Kui aga prussakad on levinud kogu korrusmajas, peaks korteriühistu juhatus või valitseja korraldama olukorra jälgimise terves hoones ning vastutama kahjurite hävitamise eest,“ kinnitab EKÜL õigusosakonna juhataja. Prussakatõrje korrektseks läbiviimiseks soovitab Mardi kasutada professionaalide abi, sest nii saab olla kindel, et kahjuritest tulemuslikult vabanetakse.
Mida aga teha juhul, kui mõni jonnakas omanik kahjuritõrje tegijaid korterisse ei lase? „Korteriomanik peab võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Iga korteriomanik peab omalt poolt tegema kõik mõistliku hea usu põhimõttest tulenevalt, et võimaldada ühistul tagada kõigi korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel,“ märkis Mardi.
See kehtib ka korteriomanikele, kelle tegevus näiteks prügi korterisse kuhjamisega prussakaprobleemi põhjustanud on. „Kohtupraktika kinnitab, et ka prussakate levimise soodustamine võib olla aluseks korteriomandi võõrandamise nõude esitamisele,“ toob Mardi välja. „Pahatahtlikult käituvad omanikud peaksid siiski arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist. Kuid tuleb meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud,” toonitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhata Urmas Mardi.