Kodutarbija meelespea: et gaasiküte töötaks ohutult

27.06.2016

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), Põhja-Tallinna valitsus ja Päästeamet kontrollisid hiljuti Põhja-Tallinnas kolmekümnes korteris gaasipaigaldiste (gaasiveesoojendid) ja nendega seotud tehnosüsteemide (suitsulõõrid ja ventilatsioon) korrasolekut ning nõuetele vastavust. Sarnaseid kontrolle on plaanis labi viia ka edaspidi piirkondades, kus kortermajades on kasutusel gaasipaigaldised.

Korterisisese gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga gaasipaigaldise omanik ise. Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest vastutab korteriühistu. Järelevalve on jagatud kohaliku omavalitsuse ja riiklike järelevalveasutuste vahel selliselt, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitise voi ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine. TJA ülesanne on kasutusjärgse ohutuse kontrollimine.

Kontrollide käigus selgus, et inimeste teadlikkus nii gaasiseadmetele kui ka nendega seotud ehitustöödele kehtestatud nõuetest on madal. Umbes kolmandik kontrollitud korteritest on omavoliliselt ilma spetsialisti kaasamata ümber ehitatud (ruumide planeeringut või tehnosüsteeme on muudetud). Pooltel juhtudel puudus vannitoal siirdõhurest, mis tagaks vajaliku põlemisõhu juurdevoolu gaasiseadmele ja ventilatsiooni toimimisele vannitoas. Umbes kolmandikul korterites mõõdeti vingugaasi kontsentratsiooni olemasolu ja kahel juhul oli kontsentratsiooni tase ohtlik. Gaasipaigaldiste ja korstnate hooldamist tõendav dokumentatsioon puudus enamikel juhtudel. Kahel kolmandikul juhtudest oli korterisse paigaldatud sundventilatsioon ja kolmandikul oli sundventilatsioon ka vannitoas, mis võib luua ohtliku olukorra loomuliku ventilatsiooniga toimima arvestatud gaasiseadmega samal ajal töötades.

Korterites, kus tuvastati ümberehitusest voi muust tehnilisest puudusest tingitud reaalne oht, on omanikku kohustatud peatama gaasiseadme kasutamine kuni ohu ja puuduste kõrvaldamiseni.

Kontrollide tulemustele tuginedes soovitab TJA järgmist:

  1. Tagage õhu juurdevool gaasiseadmega varustatud ruumis.

Ruumi uks peab olema põranda lähedal varustatud ohu juurdevoolu avaga (suurus vahemalt 300 cm2). Lae all peab olema eraldi lõõris ventilatsiooniava, mis ei tohi paikneda suitsulõõris. Kui hoone välisseinas värskeõhu sissepuhke avad puuduvad, tuleks vanni või duši alla minnes avada aken.

  1. Lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas.

Tähelepanu tuleb pöörata ka hoonete renoveerimisele, et pärast remonti oleks lõõrides tõmme säilinud. Akende vahetuse korral peab korteris säilima loomulik ventilatsioon. Ventilatsiooniavad välisseinas ei tohi olla suletud.

  1. Tellige korstnalõõride uuring.

Et tuvastada lõõride õige kasutuskord, tuleb korstnalõõride uuring lasta teha kõrgema pädevusega korstnapühkijal.

  1. Gaasiseadmeid tuleb kord aastas hooldada.

Kontrollida tuleb ka ohu pealevoolu seadmesse ja seadmest põlemisgaaside väljumist. Selle teenuse peavad tellima gaasiseadmete omanikud ise.

  1. Korteriomanik peaks paigaldama vingugaasi anduri.

Pidage meeles, et vingugaas on värvitu ja lõhnatu, tapab kiiresti ja seda ei ole võimalik tunda ega näha. Kui gaasiseade on pesemisruumis, siis tuleb osta niiskuskindel vingugaasi andur.

  1. Vahetage välja vanad ilma ohutusautomaatikata gaasiseadmed või laske nende toimimist kontrollida.

Tapsem info kodutarbija gaasiohutuse kohta on kattesaadav TJA kodulehel. Ohu tuvastamisel seoses koduste gaasiseadmetega tuleks teavitada TJAd voi gaasivõrgu ettevõtet.

(Allikas: Tehnilise Järelevalve Amet)