Kas üldkoosolek saab olla otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata?
02.12.2021Ühistu üldkoosolekul kinnitati uus põhikiri. Uues põhikirjas on märgitud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Kas antud põhikirjapunkt on õiguspärane?
Vastab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.
Antud põhikirjapunkt on seadusega kooskõlas.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Lauseosa „kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti”, võimaldab ühistutel seadusest erinev kvooruminõue määrata või kvooruminõue üldse välistada. Kvoorumi välistamisega on ühistud soovinud vältida rutiinseid korduskoosolekuid, tagades võimalikult efektiivne otsuste vastuvõtmine.
Eeltoodud käsitlust toetavad Tartu Ringkonnakohtu seisukohad kohtuasjas nr 2-19-18937. Kohus selgitas: „KrtS § 20 lg-st 2 (ega MTÜS § 21 lg 1 teisest lausest) ei tulene, et põhikirjaga võib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimele ette näha üksnes rangemad nõuded. Ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas (lehekülgedel 45 ja 64) on märgitud, et korteriühistu põhikirjaga võib koosoleku otsustusvõimele näha ette teistsugused nõuded, st seadusjärgseid nõudeid võib nii karmistada kui ka leevendada.”
Seletuskirja kohaselt on leebemate nõuete kehtestamise võimaluse loomise eesmärk vältida rutiinselt toimuvaid korduvaid koosolekuid. Järelikult oli seadusandja tahe anda korteriühistutele võimalus näha põhikirjaga koosoleku otsustusvõimele ette seadusjärgsetest nõuetest nii rangemad kui ka leebemad nõuded.
Nõuanne ilmus ajakirjas ELAMU 4/2021.