Forum Replies Created
-
Postitused
-
Roland KÜ esimees | 04.12.2012
Ei ole õigust loobuda maksmisest. See tasu ei ole ainult siugtoru soojakadude eest Sinu vannitoas, vaid kulutused, mis on seotud sellega et soe vesi tsirkuleerib ja sul on alati võimalus kraanist sooja vett saada. Praegu ei leia kohtumaterjale üles, kui huvi on, siis kunagi hiljem lisan. Jõudu!
denis | 15.09.2015
Tere. Sama küsimus siis teisiti. Remondi peab kinni maksma siis ühistu. St. et kui vaja vahetada siugu siis peab seda tegema ühistu. Tänud.
vastaja | 25.11.2013
Käterätikuivati, st siugtoru, on kaasomand nagu ka radiaatorid. Neid ise eemaldada ei või ja kui vaja remonti, siis pöördu Kü juhatuse poole.
taat | 16.10.2014
Kas on seaduslik sätestada põhikirjas, et majandamise kulude jaotust võib sätestada üldkoosoleku otsusega? Kui on, siis milline peab sel juhul olema poolt häälte arv?
Põhikirjas:
“Majanduskulud arvestatakse …. arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti”juhatuse liige | 25.01.2014
Individuaaljaotus
See peaks ikkagi arutama üldkoosolekul
On jaotus 30/70 , 40/60 , 50/50
Kõik oleneb millises olukorras on maja olukord
Kas maja on soojustatud , katus/pööning soojustatud ,Ainult soojustatud otsaseinad
Muidugi ,kui on soojustatud tervema , katus korras , Siis võib olla parem 40/60 Oleks ausam
30/70 .-le .On natuke ebaaus. Siis paljud lülitavad oma toas radiaatorid välja ja saavad oma soojuse kätte naariküttega . Kõik on teie otsustyada
Soojustamata majas peaks olema 50/50-lemaie | 23.01.2014
60 korteriga kortermajas on 30% arvestuslikku pinda üle viidud individuaalküttele.Kü põhikirja kohaselt arvestatakse neile küttekulu ühiskasutuses olevate pindade(trepikojad,koridorid) küttest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.Pole aga arvestatud soojaeraldust neid kortereid läbivatest püstakutorudest,praktiliselt maksavad selle kinni küttesüsteemis olevate korterite omanikud.Siit küsimus:kas sellise olukorra muutmiseks piisab üldkoosoleku otsusest või on vaja viia sisse täiendus põhikirja või on mõni teine seaduse või määruse säte ,millele toetuda.
Roland KÜ esimees | 17.01.2014
Ilma kõikide korteriomandi omanike nõusolekuta küttesüsteemist eraldunud, puudub korteriühistul õiguslik alus arvestada eraldunud korteriomandi omanikule soojakulu teistel alustel, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud. Riigikohtu lahend 3-2-1-50-11 p. 13 teine lõik. Samuti pole üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust sõltumata tegelikust tarbimisest.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-146-10 p 11, kus käsitletakse korteriomanike vahelisi suhteid ning otuseid, mis nõuavad kõikide korteriomanike kokkulepet. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.noora | 16.01.2014
Siin ei ole mingit valemit, küttekulud tuleb jaotada vastavalt korteri m2-le. Muidu teeksite teistele korteriomanikele karuteene.
Anti Hamburg | 30.09.2014
Kütteperioodi paneb eelkõige paika ilmastik, olenevalt hoone soojuspidavusest on korterelamute soojusvajadus kui ka sellest tulenevalt kütteperioodi kestvused erinevad. Ühest reeglit millal tuleks kütmisega alustada pole. Hea tava kohaselt tuleks kütmisega alustada juhul, kui eluruumides langeb siseõhutemperatuur alla 20 kraadi, kuna alla selle muutub soojuslik mugavus enamike jaoks liialt ebamugavaks. Olemasolevate hoonete minimaalseks temperatuuriks kütteperioodil võib lugeda 18 kraadi (EVS 916:2012 tabel A5 alusel).
Robertaber | 05.06.2015
Kiudtsementplaate on võimalik väga laialdaselt kasutada ning nad vastavad kõigile projekteerijate vajadustele peaaegu kõigis ehitusolukordades. Pindade ja värvuste mitmekesisus annab võimaluse kasutada neid plaate peaaegu igas keskkonnas. Erinevalt metallfassaadikattest ei lagune kiudtsementplaadid tänu nende koostisele loomulikus kliimas ja keskkonnas. Fassaadiplaadid „EQUITONE“ | Eternit Baltic http://www.eternit.ee/tooted/valissein/fassaadiplaadid_equitone.11/
Raimo | 01.03.2012
Tere,
Aga kui kohalik omavalitsus ütleb, et seda ei ole vaja, siis ma ei saagi aru, milleks seda vaja on.
Tänud,
RaimoAndres Alla | 13.02.2012
Tavaliselt nõuab seda KOV ehitusloa väljastamise tingimusena. See pole arhitekti kius ega maksa eriti palju.
Liige | 05.04.2014
Juhatusel ei ole õigus seda teha. Ainult , kui selleks annab nõusoleku 100% korteriomanikest/omanditest
Kui ühel korteril on kaks või enam omaniku .Ka nemad peavad kõik andma nõusoleku .Ja kaasas peab olema protokoll , Kus kõik on kirjas , millele tahetakse saada allkirju
Ehitusluba peab olema juba ka koosolekul otsustatud Kui tehakse projekt , siis ka sinna peabki olema ka ehitusluba .See peabki olema ühes otsuses sees.Ilma ehituslubata ei ole projekt kehtiv .
Tegelikult sama päevakorra teemaga oleks olnud ja ka sees ehitusloa taotlemine .Kui te juba taotlete projekti , siis peabki seal sees olema ehitusluba. Nii te olete lihtsalt ei millelegi raisanud raha. juhatus oleks pidanud päevakorra punktile lisama .-ehitusloa taotlemine Ja kõik oleks olnud korras .See on üks ja ühine otsus .Projekt +ehitusluba.See kuulub ühte.See , et juhatus selle unustas .On kurb.Kuid siin parandab juhtus oma tegemata tööd . Projekt on ainult siis kehtiv ja võib anda töösse , kui on juures ehitusluba , mille kehtivus on kaks aastat .Ja kui on olemas ehitusluba , siis projekt on kehtiv ja võib teha selle järgi hinnapakkumisi . Ilma ehitusloata ükski ehitaja ei tee teile hinnapakkumisi.
Iseasi kuna hakatakse ehitama , siis peab olema laenu võtmine .See on ka eraldi üldkoosolek. Et ehitamise otsus on eraldi otsus. See ei puutu ehitusloa taotlusesse.
Ehitamine ja ehitusloa taotlemine on kaks eri asja. Kui juhatus teeb ilma teie loata otsuse ja alustab ehitamist .See on omavoli-
Kõike seda saab kontrollida ehr.ee Panete otsingusse oma maja ja saate kogu info , mis on tehtud teie majagaLiilit | 03.04.2014
Tere!
Meie KÜ juhatuse liikmed käivad mööda maja ja korjavad elanikelt allkirju, et me oleme nõus ehitusluba taotleda. 30.10.13 toimunud üldkoosolekul otsustati: “Tellida projekt maja katuse soojustamiseks, rõdude renoveerimiseks, maja vuukide parandamiseks ja uue soojussõlme ehitamiseks. Tasuda projekti maksumus kasutamata remondirahadest”.
Kas juhatusel on õigus korjata allkirju ehitusloa taotlemiseks, kui üldkoosolekul ei ole veel otsuski vastu võetud, et midagi ehitama hakata?probleem | 20.11.2013
Tere!
Korteriühistu soovib võtta maja renoveerimiseks laenu, mille tulemusena tuleb laenu taagsimakse ruutmeetri hinnaks 1,5 eurot. Sellele lisanduvad veel ekspluatatsioonikulude ruutmeetri hind 0,6 eurot. Majas on 60 korterit ja paraku 51 % ühistu liikmetest on sellega nõus. Mina pean seda kalliks, sest ühes kuus lisanduks minu 3 toalise korteri arvele 103,5 eurot ja nii järgnevad 15 aastat. Millised on minu võimalused? Kas ainuke lahendus on korteri müük?
