Roland KÜ esimees | 17.01.2014
Ilma kõikide korteriomandi omanike nõusolekuta küttesüsteemist eraldunud, puudub korteriühistul õiguslik alus arvestada eraldunud korteriomandi omanikule soojakulu teistel alustel, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud. Riigikohtu lahend 3-2-1-50-11 p. 13 teine lõik. Samuti pole üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust sõltumata tegelikust tarbimisest.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-146-10 p 11, kus käsitletakse korteriomanike vahelisi suhteid ning otuseid, mis nõuavad kõikide korteriomanike kokkulepet. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.