Korteriühistute liidu juht: Eesti inimese rahakott ei ole põhjatu

Eesti Korteriühistute Liidu teade
6.03.2026

Riik nõuab korteriühistutelt varjumiskohtade rajamist ja juba selle aasta lõpuks ka varjumisplaane. Eesti inimeste kriisikindluse tõstmiseks vajalikud sajad miljonid ei saa aga tulla ainult kodanike isiklikust, niigi õhukeseks kulutatud rahakotist, leiab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla. „Kui kaitsekulud ja elanikkonna kaitse on riiklik prioriteet, siis tuleb riigil korteriühistuid toetada suurenenud kaitse-eelarvest,“ märkis EKÜLi juhatuse esimees. „Paraku loen meediast, kuidas Eesti elanikel pole ohu korral eriti kuhugile varjuda ja riigil pole rohkem kui paar miljonit eurot toetusraha, et kortermaju varjumiskohtade rajamisel aidata. Ülejäänu leidku korteriühistud ise – nad on ju nii tublid,“ sõnas Jaadla. „See viimane on muidugi sulatõsi. Kes mujal endises Ida-Euroopas ringi vaadanud, saab Eesti kaunite renoveeritud majade ja muutunud linnapildi üle ainult uhkust tunda. Kuid kõigel sel on oma hind ning kui asjadesse süveneda, selgub, et tegelik majanduslik olukord on roosilisest äärmiselt kaugel.”Erinevad majanduslikud võimalused„Me kõik ostame toitu ning maksame toasooja ja elektri eest, seetõttu ei hakka siin pikemalt seletama, kui jõhkra hinnatõusu on Eesti inimesed niigi juba pidanud alla neelama,“ rääkis Jaadla. „Renoveeritud kortermajade ühistutel tuleb lisaks majandamiskuludele tasuda ka 25 aastaks võetud pangalaen koos intressidega. Küttekuludelt saadud kokkuhoid on muidugi märkimisväärne ning energiatõhususse investeerimine meie amortiseerunud elamufondi puhul vajalik. Kuid viimasel ajal on süvenenud olukord, kus riik lisab ühistutele aina uusi ülesandeid,“ rõhutas Jaadla.

Tema sõnul tuleb paljudel ühistutel näiteks tänavu jõustunud jäätmereformi tõttu teha investeeringuid jäätmemajandusse ja ümber ehitada jäätmealasid. „Nüüd on sellele lisandunud ka nõue varjumiskohtade rajamiseks, mis ühistute hinnangul võib maksma minna kuni 35 000 eurot ja teatud juhtudel veelgi enam,“ tõi ta välja.

„Sageli öeldakse avalikus arutelus, et kes tahab, leiab võimaluse. Korteriühistu koosneb aga väga erineva majandusliku toimetulekuvõimekusega inimestest. Kortermajades elab kindlasti inimesi, kes teenivad mitmekordset Eesti keskmist palka, kuid seal elavad ka pensionärid, üksikvanemad ja toimetulekutoetusest sõltuvad leibkonnad,“ selgitas Jaadla, lisades, et energiavaesuse kõrval peame paratamatult rääkima ka laenuvaesusest.

„Juba praegu on elanike laenuvõimekus paljudel juhtudel piiripealne. Näiteks 1,5 miljoni eurone pangalaen, mis umbes 60 korteriga elamu tervikrenoveerimise puhul on tavapärane, tähendab korteriomaniku jaoks ligi 100 eurost lisakohustust järgmiseks 25 aastaks,“ selgitas ta. „Tuleb aru saada, et korteriühistu eelarve on tegelikult iga ühistu liikmeks oleva pere eelarve. Kes pere -eelarvet teinud, teab, et poliitilisel areenil sageli kõlav sõnakõlks „tõstame eelarveread ringi“  pole seal mõeldav . Pere -eelarve kontekstis võib ettenägematute kulude katmine tähendada tühja kõhuga magamaminekut ühel või koguni mitmel õhtul nädalas,“ rääkis Jaadla. Tema sõnul on inimesel sageli juba kuu keskpaigaks palgaraha otsas ning kallinevad hinnad pere -eelarve väga õhukeseks lihvinud. „Üha selgemini tuleb välja, et inimesed lihtsalt ei ole võimelised täiendavaid kulutusi võtma. See peegeldub korteriühistute üldkoosolekutel väga selgelt,“ sõnas Jaadla.

Kelle vastutus?
„Üle kümne tuhande sovetiajal ehitatud kortermaja vajab jätkuvalt hädasti renoveerimist. Need on Eesti inimeste kodud ning sõltuvalt töödest peab korteriühistu leidma renoveerimiseks omavahendeid 45–70 protsendi ulatuses. See tähendab, et korteriomanik panustab sageli renoveerimisprotsessi rohkem oma raha kui on riiklik toetus,“ märkis EKÜLi juht. Jaadla sõnul on Eesti Korteriühistute Liit ühe lahendusena pakkunud välja käibemaksusoodustuse. „Praegu kehtiv 24-protsendiline käibemaksumäär haukab riiklikest toetustest väga olulise osa. Kodu renoveerimisele tuleks Eestis kehtestada vähendatud käibemaksumäär, nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid,“ rõhutas Jaadla.

„Näiteks Prantsusmaal kehtib elukinnisvara parendamise ja remondiga seotud töödele vähendatud käibemaksumäär 10 protsenti, erinevalt tavalisest 20 protsendist,“ lisas ta. „Kui aga renoveerimislaenule lisanduvad veel ka täiendavad kohustused, pole inimese jaoks küsimus enam tahtmises, vaid võimekuses.“ Jaadla sõnul on ebarealistlik loota, et Eesti jõuab kriisikindluse poolest kiiresti samale tasemele kui Soome. „Soomlastel kulus 50 000 varjendi loomiseks rohkem kui pool sajandit. On täiesti ebareaalne loota, et selline süsteem sünnib paari aastaga ning ainult korteriomanike rahakoti najal. Paar miljonit toetusraha puuduolevate sadade miljonite juures on kõigest tilk meres,“ ütles Jaadla.

„Liiati on iga Eesti inimene kaitsekulude tõstmise viie protsendini juba oma maksurahaga kinni maksnud. Riik peaks hoolitsema selle eest, et iga Eesti inimene oleks ohu korral kaitstud ja saaks pommirünnaku korral kindlas kohas peavarju,“ rõhutas ta. „Riiklik julgeolek ja inimeste elud ei tohi sõltuda sellest, kui palju hädasolijal endal raha on.“

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL on partneriks ka BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee

Kõneisik:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee