Korteriühistud saavad aidata oma elanikel kriisideks valmistuda
15.11.2024Päästeamet
Ukraina sõda on andnud meile väärtusliku õppetunni: kriisiolukordades loeb iga inimene, loeb iga kogukond. Valmis peavad olema kõik: riik, omavalitsus, kogukond ja inimene. Ka korteriühistud on kogukond, kus koos läbi mõelda oma võimalused ja lahendused, kuidas paremini toime tulla ootamatute olukordadega, kui hoones kaob elekter, veevarustus ja küte.
Elektrikatkestus võib tabada ootamatult ja seda teadmata ajaks. Kortermajas tuleb ühiselt mõelda, kuidas sellises olukorras tagada vee- ja soojavarustus. Kui veevarustus katkeb, on vajalik, et igal elanikul oleks vähemalt esimese 24 tunni veevaru endal olemas. Oluline on teada, kus kohast vajadusel vett juurde saab. Loodusest võetavat vett on oluline puhastada, keetes seda suure mulliga 10 minutit või kasutades veepuhastustablette või -tilkasid. Lisaks joogiveele võiks olla varu, mida kasutad ka enesehügieeniks, näiteks hammaste või keha pesemiseks. Kui majast kaob elektrikatkestuse tõttu küte, on oluline teada, milline on kriisiolukordades teenusepakkuja lahendus: kui teie majani on soojus tagatud, on oluline soetada generaator, mis võimaldab teie hoone soojuspumpa töös hoida ja seeläbi tagada inimestele soe tuba. Generaatori soetamisel on oluline konsulteerida pädeva elektrikuga.
Elektrikatkestuse korral lõpetab töö ka kanalisatsioon, mille puudumisel ei tööta enam WC-d. Kortermajas võivad sellega kaasneda tõsised üleujutused, reostus ja haiguste levik. Alternatiivina saab häda korral kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.
Ühiselt on oluline mõelda läbi ka varjumine, sest see on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak jne. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest.
Hoonetes varjudes tuleb olla võimalikult madalal korrusel, keldris või selle puudumisel esimesel korrusel. Ruumide seinad ja laed peaksid olema tugevast materjalist, näiteks betoonist või kivist. Varjumiseks sobilikud ruumid on puhtad ning vabastatud liigsetest asjadest ja prahist. Aknad tasub ära katta, et nende purunemisel ei lendaks ruumi ohtlikke tükke või klaasikilde.
Vaadake üle, milliseid kriisivarusid saate majas varuda ühiselt ja mida peaks igaüks oma koju ise soetama. Iga elanik saab mõelda läbi, millised varud on tal kodus olemas ja milliseid vajadusel täiendada. Kriisiolukorras võib juhtuda, et kodust lahkumine pole võimalik ja poodi ei saa minna. Sellisel juhul on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et saaksid iseseisvalt hakkama vähemalt ühe nädala. Toidu varumisel on oluline jälgida, et need säiliksid kaua ja oleksid lihtsasti valmistatavad ka elektri puudumisel. Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav.
Kriisiolukorras on tugev kogukond ja meeskonnatöö hindamatu. Arutage ühistu koosolekul, kuidas omavahel infot vahetada ja leppida kokku, kes saaksid vajadusel teisi abistada. Hea kontakt naabritega võib olla väga väärtuslik, kui olukord nõuab kiiret reageerimist ja ühist pingutust.
Kõikidel huvilistel on võimalik Päästeametilt saada tasuta kriisideks valmisoleku teemalisi koolitusi.
Koolituse tellimiseks kirjuta oma piirkonna päästekeskuse ennetusbüroole:
Harjumaal: reili.uuekyla@rescue.ee
Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakonnad: irje.tammeleht@rescue.ee
Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnad: arvi.uustalu@rescue.ee
Ida- ja Lääne-Viru maakonnad: jaak.kirsipuu@rescue.ee
