Urmas Mardi: naabrid ärgu tehku teistele seda, mida ise kogeda ei taha

05.11.2024

Eesti Korteriühistute Liidu teade
5.11.2024

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul aitab häid omavahelisi suhteid naabrite vahel hoida iidne põhimõte – ära tee teistele seda, mida ise kogeda ei taha. „See vana tarkus aitab tegelikult palju konflikte ära hoida,“ usub ta. „Mulle meeldib ka väljend, mida kohtud kasutavad – keskmiselt mõistlik inimene. Kui teed ja toimid, saad maailmast aru nagu nagu keskmiselt mõistlik inimene, ei tohiks ülearu palju probleeme tekkida.“

Mardi sõnul kipuvad olukorrad naabrite vahel aga eskaleeruma just seetõttu, et mõlemad pooled arvad, et neil on õigus. „Näiteks arvatakse, et päeval on mul ju õigus muusikat kuulata või külalistega möllata ja jäetakse südamerahus reageerimata naabrite palvetele häiriv käitumine lõpetada,“ toob Mardi välja. „Paljud niisugused juhtumid jõuavad lõpuks politsei ja kohtute töölauale. Aga kahjuks on juba ka Eestis ette tulnud naabrite vahelisi konflikte, mis lõppenud eluohtliku olukorra ja kellegi surmaga.“

Mardi sõnul sätestab ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus väga selgelt, et kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades tuleb hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. See tähendab, et korteriomanik peab käituma teisi arvestavalt ning naaber jällegi aktsepteerima normaalset elu-olu – kuhu kuulub näiteks see, et keegi kõnnib, käib WCs või praeb õhtusöögiks kala.  „Mis ei tähenda seda, et inimene oma korteris ei võiks muusikat kuulata või sõpru külla kutsuda, ent kui see hakkab ületama keskmiselt mõistlikku käitumist – näiteks pidevalt kostab naabritele valju tümakas, majja liigub võõraid, kes häirivad teiste samas majas elavate inimeste elu ja kui  naabrid juba on vastavaid märkusi teinud, tuleb häiriv käitumine lõpetada,“ kõlab tema seisukoht. „Kord aastas sünnipäeva pidamiseks leiab igaüks kindlasti naabritega kompromissi. Tean koguni maju, kus on välja ehitatud peoruumid või grillinurk, mida elanikud vajadusel perekondliku sündmuse tähistamiseks kasutada saavad,“ räägib Mardi.

Samuti tuleb Mardi sõnul kasuks kasvõi üks kord olukorda naabrite perspektiivist vaadata. „Näiteks võib ülemisele naabrile tunduda, et mis see sammude kõmin siis kah ära ei ole, kuid piisab kasvõi üks kord viibida alumise naabri korteris, kui vaiba ostmine tundub väga hea mõte,“ selgitab Mardi. Teinekord ei pruugi omanik müra tekitamisest üldse teadlik ollagi. „Näiteks oli juhtum, kus alumine naaber kaebas pideva kriipiva heli üle. Ja mis selgus – segavat heli tekitas põranda vahetusel valesti keeratud kruvi, mis astumisel vastu lauda kriipis, ilma et korteriomanik ise seda üldse kuulnud olekski.“

Seetõttu soovitab Mardi probleemide tekkimisel kõigepealt omavahel rahulikult suhelda. „Kui rahurikkujaks on üürnikud, tuleb rääkida korteriomanikuga –  korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad seaduses sätestatut, viibigu nad siis korteris kaks tundi või mitu aastat,“ selgitab Mardi.

Mida aga paljud lärmajad Mardi hinnangul ei tea, on asjaolu, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on ka sundvõõrandamise säte, mille eesmärk on vabaneda rahurikkujatest, kes ei austa ühiselu reegleid. „Selle sammu saab korteriühistu astuda, aga seda ei saa teha ühe juhtumi põhjal — pole päris nii, et noored peavad kord sünnipäeva ja muusika on veidi valjem, siis kohe korter sundvõõrandatakse,“ selgitab EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Sundvõõrandamise menetlus peab olema väga hästi kaalutud – see on kõige mustem stsenaarium ja rangeim karistus, mille tulemusena jääb inimene kodust ilma. Rahurikkuja peab aga aru saama, et ka niisugune stsenaarium on siiski võimalik. Inimene peab mõistma, et elatakse ühise katuse all ning elamus on kehtestatud ühised reeglid, mida enamik aktsepteerib.“

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee

Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee