Rahapuudus ja ükskõiksed omanikud: Baltikumi korteriühistuid kimbutavad ühesugused mured
24.09.202424.09.2024
Eesti Korteriühistute Liidu teade
Kuigi vanade hoonete rekonstrueerimisest energiatõhusateks elamuteks on saanud Euroopas prioriteet, seisavad Balti riigid sarnaste väljakutsete ees, tõdeti hiljuti Tallinnas peetud 11. Balti Elamumajanduse Konverentsil. „Oli väga huvitav kuulata kolleegide mõtteid hetkeolukorrast elamute renoveerimise osas. Nägime, et probleemidega ei maadle Eesti üksi, vaid ka naaberriigid,“ tõdes konverentsi korraldanud Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Andres Jaadla räägib lühikeses videos, miks on tarvis elamuid renoveerida:
https://www.youtube.com/watch?v=lem_SOux-E4
Nii tõi Leedu ILTE (varasema nimega INVEGA) ettevõtlusarenduse osakonna ärivaldkonna arendusdivisjoni fondijuht Gintarė Ermanaitė-Žalė oma Balti Elamumajanduse konverentsil peetud ettekandes välja, et korteriomanikud pole majade renoveerimiseks motiveeritud – renoveerimise protsess on keeruline ja jääb paljudele arusaamatuks, pangad seavad korterelamutele üle jõu käivaid laenutingimusi ja samuti toetab riik energiaarvete tasumist kompensatsiooniga. Ta pakkus lahenduseks renoveerimise projektijuhtide riiklikult toetatud süsteemi ja pikaajalist, paindlikku laenamist ning energiaarvete kompensatsiooni piiramist korteriomanikele, kes hääletavad renoveerimise vastu. „Kõige enam küsitaksegi, et miks me üldse peame renoveerima? Aga küsimus pole, et miks, vaid et millal teisiti enam ei saa, kui et maja tuleb korda teha. Sest valida on täiesti lagunenud ja elamiskõlbmatu või siis kaasaegse ja energiatõhusa kodu vahel,“ rääkis ta.
Sarnaste probleemidega maadeldakse ka lõunanaabrite juures. Läti riikliku arengu finantseerimise asutuse Altum jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe programmide arendusüksuse juht Aleksejs Kaņējevs tõi välja korteriomanike leiguse renoveerimise suhtes ning hirmu pikaajaliste laenukohustuste ees, samuti asjaolu, et rekonstrueerimise ettevalmistuseks nõutavad dokumendid on kulukad ning laenutingimused üle jõu käivad.
Konverentsi esinejad tõdesid, et ainuüksi riiklikult ja Euroopa toel finantseeritavast renoveerimismeetmest kodude kordategemiseks ei piisa. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni president Baiba Miltoviča nentis, et inimesed tegelikult ei võitle kodude kaasajastamise vastu. „Ma arvan, et iga inimene tegelikult kaasaegsest ja energiatõhusast kodust huvitatud,“ leidis ta. „Samas tuleb vaadata, kas inimestel tegelikult ka on võimalik oma kodu niisuguseks renoveerida ja siinkohal pean nõustuma, et ainuüksi renoveerimise toetusmeetmest jääb väheks. Peame riikide vajadused täpsemalt kaardistama ja vaatama, kuidas oleks renoveerimine võimalik riigiti kodanikele kättesaadavaks teha, nii et protsess poleks samas üleliia bürokraatlik,“ rääkis ta.
Miltoviča rõhutas paneeldiskussioonis ka pankade olulist rolli. „Belgia pankade intressimäär on madalam kui see, mida kommertspangad Baltikumis pakuvad – aga miks see nii on?“ viskas ta õhku küsimuse. „Süsteem vajab muutmist. Paindlikud ja soodsad tingimused on need, mis võiks renoveerimise kasvule pöörata,“ leidis euroametnik.
Konverentsi salvestust saab vaadata siit:
https://video.saundland.ee/bhc24/
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit www.ekyl.ee
Kõneisik:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee