Urmas Mardi: inimesed peaks õppima teistega arvestama

01.05.2024

Eesti Korteriühistute Liidu teade
1.05.2024

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnu tuleks inimestel ühiselu paremaks sujumiseks taas õppida teistega arvestama. „Viimasel ajal lähtutakse järjest enam ainult oma tahtmistest ja soovidest  – mida mina tahan või mis mulle ei meeldi, arvestamata teiste inimeste soovide või vajadustega,“ nentis Mardi. See teeb tema hinnangul ühiselu sujumise mitte ainult raskeks, vaid mõnel juhul koguni võimatuks.

„Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb aga kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse – ei saa keelata naabril näiteks kala praadimist, vannis käimist või kõndimist,“  rääkis Mardi, kelle sõnul olid naabritevahelistes suhetes väga suureks proovikiviks koroonapandeemia-aastad. „Mitte kunagi varem polnud kortermaja elanikud olnud olukorras, kus pea kõikides korterites ollakse 24/7 kodus. Närvid olid lihtsalt pingul nagu pillikeeled,“ nentis Mardi, et konfliktid on sellises olukorras kerged tekkima.

„Meie kõigi käitumist reguleerivad lisaks seadustele ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava. Ühe inimese vabadus midagi teha ei tohi hakata piirama kellegi teise vabadust ja ära tee teistele seda, mida ei taha ise taluda, nii lihtne see ongi,“ tõi Urmas Mardi välja sujuva ühiselu valemi. „Kui kortermajas on kokku lepitud käitumisnormides, siis mõistlik inimene peab sellest kinni. Ühiselu sujumisel on üksikisikul väga suur vastutus. Ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita.“

Aga mida siis teha, kui  naaber kokkulepitud reeglitest kinni ei pea? „Kui mõne korteriomaniku käitumine häirib, tuleks esmalt sellest temaga rääkida. Kui häiriv käitumine jätkub, pöörduda lähimate naabrite poole samas trepikojas ja uurida, kas ka neid see mõjutab. Seejärel pöörduda, soovitavalt kirjalikult, korteriühistu poole, samuti otsida abi õiguskaitseorganitelt. Omakohus on kindlasti absoluutselt taunitav,“ rõhutas Urmas Mardi.

See, kas korteriühistu toimib või saab sellest probleemide pesa, sõltub väga palju kommunikatsioonist. „Väga palju tuleb ühistu juhtkonnal teha rahulikku selgitustööd. Viisakas, ametlik ja avatud suhtlus maandab pinged,“ rõhutas Mardi. Korteriühistu koosolekul osalemine on aga väga oluline, paneb EKÜLi õigusosakonna juhataja inimestele südamele. „Vajaliku kvoorumi kokkusaamine on võtmetähtsusega kortermaja kui kõigi korteriomanike ühise vara haldamisel ja hooldamisel. Kinnisvara hea käekäik peaks olema iga korteriomaniku huvi – et vara väärtus ei väheneks. Keegi teine neid otsuseid teie eest ei tee,“ rääkis Mardi.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee

 

Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee