Andres Jaadla: Rakvere võiks Ida-Virumaale renoveerimises eeskujuks olla

30.11.2023

Eesti Korteriühistute Liidu teade
30.11.2023

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul ei tule Ida-Virumaal renoveerimise eeskuju või mentorit kaugelt otsida – Rakvere on esimene linn Eestis, kui praktiliselt kõik sovetiaegsed majad on renoveeritud. „Kutsun lahkesti Ida-Virumaa korteriühistuid Rakvere korteriühistute tubli tööga tutvuma ja kogemustest õppima,“ sõnas Jaadla.

EKÜL juhatuse esimehe sõnul on idavirulastel huvi Rakverelt õppida olemas. „Seda näitavad kasvõi meie õppereisid – paar aastat tagasi sõitis lausa mitu bussitäit korteriühistute juhte Rakverre, et renoveeritud majadega tutvust teha.“ Tema sõnul on kolleegide õppetunnid korteriühistute jaoks  väga olulised. „Pakume näiteks Eesti Korteriühistute Koolituskeskuses palju  nö praktikult praktikule koolitusi, sest korteriühistu juhi jaoks on oluline vahetada praktilisi kogemusi. Samuti on väga julgustav näha, kuidas kolleegid sarnases olukorras toime on tulnud ja maja renoveerinud.“

Jaadla sõnul on majade rekonstrueerimise puhul naabrite hea eeskuju nakkav, kuid häid näiteid saab tuua ka Narvast. „Näiteks aastal 2018 pälvis korteriühistute konkursi eriauhinna “Majanduslikult hästi planeeritud renoveerimisprojekt”  Narva korteriühistu Uusküla 10. Piirkonnas, kus korterelamute renoveerimine ei ole veel Eesti keskmisega võrreldes populaarne, võtsid korteriomanikud julguse kokku ja renoveerisid oma maja, vaatamata sellele et hoone kaheteistkümnes korterist seitsmes elasid pensionärid ja 1999. aastal tehtud ekspertiis hindas maja seisukorra väga kehvaks,“ rääkis Jaadla. „Tasapisi raha kogudes teostati aasta-aastalt elektrijuhtmestiku ja veetorude vahetamine, katuse ja ventilatsiooni kapitaalremont, trepikodade remont, kanalisatsiooni renoveerimine, radiaatorite vahetus, fassaadi kapitaalremont.  Nüüd jääb maja silma oma ilusa välimusega ning kaks kõrvalmaja alustasid sellest innustust saades samuti renoveerimisega.“

Jaadla peab loogiliseks, et renoveerimisleiguse poolest silma paistnud Ida-Virumaa korteriühistutele avataks spetsiaalne toetusmeede, kuid tema sõnul ei tohiks see olla teiste piirkondadega võrreldes liiga ebaproportsionaalselt suur. „Korteriühistute kohtlemine ei tohiks olla ebavõrdne, “ rõhutas Jaadla. Tema hinnangul võib Ida-Virumaal takistuseks saada ka puuduv riigikeele oskus ning renoveerimisalase oskusteabe vähene kättesaadavus. „Kutsun ka sealseid ühistuid astuma Eesti Korteriühistute Liidu liikmeks, et saada juurde uusi teadmisi ja kohtuda kolleegidega, et näha, kuidas nemad oma korteriühistus majad renoveeritud said.“

Rakvere renoveerimisalase edu aluseks peab Jaadla osalemist Euroopa Liidu riikideüleses koostööprojektis Urb. Energy, mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga. „Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovis terviklikult välja arendada linna ühe rahvarohkeima Seminari tänava piirkonna, sidudes kortermajade tervikliku renoveerimise ja linnaruumi,“ meenutas Jaadla 15 aasta taguse eduloo algust.

„Rakvere oli esimene Eesti linn, kes Euroopa Komisjoni linnapeade pakti algatusega 2008. aastal liitus. Paktile kirjutasin toonase Rakvere linnapeana alla koos sadade teiste Euroopa linnade esindajatega  10.veebruaril 2009. Paktiga ühinejad kohustusid ületama Euroopa Liidus aastaks 2020 seatud eesmärgid, vähendades CO2 heitkoguseid oma piirkondades rohkem kui 20 protsenti, rakendades selleks säästva energia tegevusi,“ meenutas ta.

Rakvere oli Jaadla mäletamist mööda teinud rida  eeltöid – 2007. aastal valmis  Rakvere tüüpelamute energiatarbe analüüs  ja 2008.aastal said tehtud  Rakvere linna hoonete energiakavad 16 objekti kohta. „Säästva energia kava oli esimene  omalaadne  nii Eestis kui ka  esimesi kogu Euroopas.  Õppida polnud  ju  kusagilt,“ rõhutas Jaadla.

Seega   tegeles Rakvere tema sõnul teadlikult elamumajanduse arendamisega, leides, et  hea elukeskkond tagab rahuloleva linlase, toob linna töövõimelisi inimesi ning loob võimaluse täiendavate töökohtade tekkeks. „Linna visiooniks oli   toetada  nii uuselamuehitust kui ka vana elamufondi renoveerimist. Koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga ja teadusasutustega  viidi läbi  põhjalikud baasuuringud rahvastiku koosseisu, liikumiste ning tõmbealade kohta, võttes baasaastaks aasta Kuid tehti prognoosid ka aastani 2030 ja täna on Rakvere eeskujuks nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa renoveerimislaines,“ tunneb ka Euroopa elamuorganisatsiooni juhatusse kuuluv Jaadla heameelt.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

 

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee

Kõneisik:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee