Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida
06.01.2021Eesti Korteriühistute Liidu teade
6. jaanuar 2021
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul tuleb kortermajas elades meeles pidada, et normaalse elutegevusega kaasnevad hääled ja näiteks toidutegemise lõhnad on paratamatus, millega kortermajas elades tuleb leppida. „Ei saa keelata naabril näiteks kõndimist, WCs käimist, kala praadimist või muud elutegevusega kaasnevat,“ rõhutas Mardi.
Mardi sõnul peab korteriomanik tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad seaduse nõuet hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. „Kindlasti on välistatud korteris pidutsemine ja valju muusika kuulamine, võõraste valimatu majjalubamine, samuti valesti parkimine või hooletu prügikäitlus,“ rõhutab Mardi. „Tegelikult tuleks ikkagi vaadata, et korteris peetakse kinni mõistliku ühiselu reeglitest. Oluline on käituda nii, et see naabreid ei häiriks,“ tuletab Mardi meelde.
Kui mõne korteriomaniku käitumine häirib, tuleks Mardi sõnul esmalt sellest temaga rääkida. „Kui häiriv käitumine jätkub, pöörduda lähimate naabrite juurde samas trepikojas ja uurida, kas ka neid see mõjutab. Seejärel pöörduda, soovitavalt kirjalikult, korteriühistu poole, samuti otsida abi õiguskaitseorganitelt. Omakohus on kindlasti absoluutselt taunitav ja mingit õigustust sellele pole, kui kellelegi minnakse füüsiliselt kallale,“ rõhutab Mardi.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. „Pahatahtlikult käituvad või kohustuste täitmisest kõrvalehoidvad omanikud peaksid siiski arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist. Korteri võõrandamise tulemusena jääb inimene oma kodust ilma, see on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud,” toonitab Urmas Mardi.
Omakohtu rakendamine võib karistuse kaasa tuua hoopis sellele osapoolele, kes enda arust müratekitajale kätte soovib maksta – nii sai näiteks ühe korteriühistu liikmetel mõõt täis inimese suhtes, kes ülakorruse naabreid korrale soovis kutsuda, tagudes harjavarrega vastu radiaatorit. „Asi lõppes sellega, et võõrandamistaotlus esitati hoopis talle – teised inimesed ei soovinud elada majas, kus keegi pidevalt vastu radiaatoreid taob, nii et kogu püstak kajab,“ vahendas Mardi.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma. Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.
Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee