Korterelamutes valitseb tõsine tulekahjuoht
27.11.2020Autor: Kristjan Kulu, Qsys Eesti OÜ tegevjuht, vastutav spetsialist ning projekteerija, Ehitusuudised.ee
Kortermaja elaniku elule ja varale on suurim risk ning oht tulekahju. Varguse korral jääb vara omanik ilma mõnedest esemetest, tulekahju korral hävib kogu korteris olev vara. Lisaks tulekahju tekke koldele kannavad kahju tulekahjustustest ka teised kortermaja elanikud, kirjutab vastutav spetsialist tulekahjusignalisatsiooni valdkonnas Kristjan Kulu.
Viidates täna kehtivatele normidele peavad kortermaja elanikud olema võimalikult varases faasis teavitatud võimalikust tuleohust. Tagamaks õigeaegse kortermaja elanike tuleohust teavitamise on uued ehitatud korterelamud varustatud automaatse tulekahjusignalisatsiooniga. Automaatse tulekahjusignalisatsiooniga ehitiste varustamist, projekteerimist, väljaehitamist ja hooldamist sätestavad Siseministri määrus nr. 1 ning standard EN-54.
Tänase seisuga on Eestis ca. 20 000 vahemikus 1960 – 1990 ehitatud 5 – 9 korruselist paneelmaja, kus puudub automaatne tulekahjusignalisatsioon.
Tänaste normide kohaselt on ainus omaniku kohustus varustada korteriomand vähemalt ühe autonoomse patareidel toimiva suitsuanduriga. Kindlasti ei ole see piisav, sest nende andurite korrasolek kui ka eluiga on teadmata.
2017. aastal kutsus Päästeamet kampaania „Tuli ei tunne korteri piire“ käigus üles kortermajade elanikke paigaldama kõikidesse korterelamutesse suitsuandurid. Hetkel puudub ülevaade kui paljudesse korteritesse paigaldati kampaania käigus suitsuandur. Qsys Eesti OÜ andmetel, mis põhinevad tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldustööde tulemustele on selgunud, et autonoomsed tulekahjuandurid ei ole töökorras või on toiteallikas andurist eemaldatud.
Eelpool toodule viidates on tegemist tõsise ohufaktoriga. Lähiminevikust tõendab seda väidet fakt, et Tšehhi kirdeosas toimus augustis 13- korruselise kortermaja põleng kus sai surma 11 inimest, kelle seas kolm last. Novembri algul puhkes Lasnamäel Kivila tänaval üheksakorruselise kortermaja seitsmenda korruse korteris tulekahju. Põleng nõudis inimelu.
Et mitte mustade nootidega lõpetada on positiivne see, et Qsys Eesti OÜ meeskond on alates 2019. aastast sellest märkimisväärsest riskist teavitamise ja lahendamisega aktiivselt tegelenud. Konsultatsioone on peetud võimalike koostööpartneritega kellest märkimisväärseimad on Päästeamet, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium, Naabrivalve, SA KREDEX, mitmed tunnustatud tuleohutuskonsultandid. Kõik osapooled on Qsys Eesti OÜ algatuse heaks kiitnud ja avaldanud tahet igakülgselt projekti toetada.
Tänaseks on koostatud konkreetne tegevuskava probleemi teadvustamiseks ja lahendamiseks alates konsultatsioonist kuni süsteemide projekteerimise, väljaehitamiseni, hooldamiseni ja finantseerimiseni.
Üks eksimus mõjutab paljusid
Tagne Tähe, Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja
Aasta jooksul puhkeb kortermajades ligikaudu 300 tulekahju. 2019. aastal oli kortermajades tulekahjusid 275. Pea kolmandikel juhtudest aitas tulekahju varajasele avastamisele kaasa töökorras suitsuandur. Meeles tuleb pidada seda, et elusid päästab ja ohust teavitab ainult töökorras andur!
Tuleohutusnõuete täitmine on oluline igas hoones. Kortermajade puhul on aga märkimisväärne see, et üks eksimus mõjutab paljusid inimesi – ühes korteris puhkenud tulekahju avaldab mõju mitmetele naaberkorteritele ning tervikuna kogu kortermajale, olgu selleks siis põlengu või kustutamisega kaasnevad kahjustused, remonttööd või muud õnnetusega seotud väljaminekud.
Selleks, et traagilisi tagajärgi vältida, on tulekahju kiire avastamine ülimalt oluline. Mida rohkem tõhusaid ja kaasaegseid lahendusi selle tagamiseks turule tuleb, seda parem.