Korteri- ja majaomanikud soovivad talvise kõnniteede hoolduse kohustuse tühistamist

25.11.2020

Eesti Korteriühistute Liidu ja Eesti Omanike Keskliidu teade
25. november 2020

Eesti Korteriühistute Liit ning Eesti Omanike Keskliit tegid regionaalministrile ühispöördumise, milles soovitakse kinnistuomanikele pandud talvise kõnniteehoolduse kohustuse tühistamist. Korteri- ja kinnistuomanikke ühendavad vabaühendused peavad talvise kõnniteehoolduse korraldamise kohustuse rakenduspraktikat kaasaegsesse õiguskorda sobimatuks.

„Teeme ettepaneku, et  kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise käigus, mis praegu on päevakorral,  analüüsitaks läbi ka seaduse §36 rakenduspraktika ja selle normi sobivus kaasaegsesse õiguskorda. Analüüsida tuleks ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linna teede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist,“ leiavad liidud.

„Eesti Korteriühistute Liit  ja Eesti Omanike Keskliit on kinnisvaraomanike huve esindavad  vabaühendused. Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse poolt pandud koormiste täitmisega,“ märgivad liidud oma ühispöördumises. „Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirjade täitmise tagamiseks isikutele koormiseid, sh  võib kehtestada isikutele nende valduses oleva kinnistu ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. EhS §97 lg 6 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena –  asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda. Juhime tähelepanu, et Riigikogule esitatud EhS eelnõus vastav säte puudus ja see lisati eelnõule omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud.“

Korteri- ja kinnistuomanikke esindavate vabaühenduste sõnul on kõnniteede korrashoiu ja libedusetõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. „Näiteks pöördus õiguskantsleri poole Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea, halva tervise, majandusliku olukorra jm asjaolude tõttu hoolitseda heakorra eest oma kinnistuga vahetult piirneval linna maal (200 m2 ). Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et KOKS  sätetest ei tulene, et  omavalitsus peab üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks koormise kehtestama. Kohalikul omavalitsusel on võimalik valida mitmete lahenduste vahel. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Oluline on vältida võimalust, inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust,“ märgivad kirja autorid.

„Korteri- ja majaomanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka lumesaju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk,“ tuuakse kirjas välja.

Korteri- ja kinnistuomanikke esindavate vabaühenduste hinnangul on absurdne ka olukord Tallinna linnas, kus linn plaanib luua heakorraüksuse, mille üheks ülesandeks oleks pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate teeala korrashoiuga tegeleda. „Absurdne on olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linna teid ja linn pakub omanikule, et me võime ise oma teed korras hoida, aga teie makske selle eest, et linn ise oma vara hooldab,“ märgitakse kirjas.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma. Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.

Eesti Omanike Keskliit asutati 1994. aastal ning liitu kuulub 63 000 liiget. Organisatsioon seisab koduomanike huvide ja õiguste eest, toetab kinnisvaraomanike ühiste algatuste läbiviimist ning räägib kaasa kodumajapidamisi puudutavas seadusloomes nii kohalikul tasandil kui ka koostöös valitsusasutustega.

Kõneisikud:

Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel: +372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee

Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu esimees
Tel:  +372 5065416
E-mail: omanikud@omanikud.ee