Ventilatsioon kortermajas – millised on levinumad vead?

14.10.2020

Tihti ei saa inimesed vanemas kortermajas aru, milles asi: aknad on vahetatud, köögikubu olemasolevasse ventilatsioonilõõri ühendatud, aga seintele ja välispiirete nurkadesse tekib hallitus ning hoones levivad toidutegemise lõhnad. Milles asi, selgitab ajakirjas ELAMU (3/2020)  kütte, ventilatsiooni ja jahutuse insener Teet Tark.

Hoone ventilatsiooni juures tuleb korteriühistul vaadelda hoonet kui tervikut ja sellest lähtuv lahendus valida. „Kui me ainult oma korteris midagi ette võtame, võib see naaberkorteris asja hoopis hullemaks teha,” toob Tark välja. „Ventilatsioon peab toimima nii, et kõigis korterites elavatel inimesel oleks parem sisekliima.”

Õhuvahetus kahe tunni tagant
Targa sõnul peaks üldlevinud ventilatsiooni arusaamade kohaselt õhk korteris vahetuma laias laastus iga kahe tunni tagant. „Hallitus on esimeseks ebapiisava ventilatsiooni tunnuseks. Teine indikaator on see, kui külma ilmaga läheb aken seestpoolt uduseks. Ka näiteks allergilise nohu ja astma üheks põhjuseks võib olla ebapiisav ventilatsioon,” rääkis ta. Ehk siis ruumis on liiga niiske – ühe perekonna elutegevus võib ööpäevas toota samapalju niiskust kui aurustuks ämbritäis vett. „Lisaks väljahingatavale õhule on meie kodu täis kemikaale, needki aurustuvad ja lenduvad õhku. Kui me neid puuduliku ventilatsiooni korral liigselt sisse hingame, on seegi kahjulik, kahjulikud ained on vaja ruumist välja ventileerida,” selgitas Teet Tark.

Kõige lihtsama lahendusena on inimesed pannud korterite vannitoa või WC ventilatsiooniresti asemele ventilaatori või ühendanud pliidikubu kortermajas olemasolevasse ventilatsioonilõõri. „Keegi ühendab oma kubu ära ühte vana viiekorruselise maja korteris olevasse ventilatsioonilõõri (lõõre oli tavaliselt kaks: köögis ja tualettruumis), paneb ventilaatori tööle, aga kusagilt peab ju sama palju õhku kui kubuga välja tõmmatakse asemele tulema. Kui aknad on suletud ja tänapäevaselt õhutihedad, siis tuleb see õhk korterisse näiteks WCs paikneva ventilatsioonilõõri ja -resti kaudu. Sama lõõr läbib ülemiste korruste vannitubasid ning lõõris liikuv külm välisõhk jahutab vannitoa seinapinna maha ja sein hakkab seal hallitama. Kõrgemates kortermajades on tavaliselt korteritel ühised ventilatsioonilõõrid ja sellisel juhul võidakse kubu töölepanekul puhuda äratõmmatavat „aromaatset” õhku sama lõõriga ühendatud teistesse korteritesse,” räägib kogenud energiatõhususe ekspert.

Ventilatsiooni renoveerimisele tuleb erilist tähelepanu pöörata majades, kus korterites on gaasiveesoojendid. Kui sellistes majades paigaldatakse ainult mehaaniline väljatõmbeventilatsioon (näiteks soojuspumbaga heitõhu soojustagastustussüsteem või lihtsalt väljatõmbe ventilaatorid), siis jääb korter alarõhu tingimustesse ja gaasisoojendite tõmme on häiritud. Selline lahendus on eluohtlik.

Tsentraalne ventilatsioonisüsteem
Milline oleks parim lahendus? „Selleks, et õhk korteris iga paari tunni tagant vahetuks, on tarvis tekitada ventilaatoritega mehaaniline väljatõmme – aga samal määral on tarvis seda õhku kompenseerida,” räägib Tark. „Talvine külm välisõhk (näiteks temperatuuriga –10 °C), mis tuleb majja, on vaja üles soojendada ja selleks kulub soojusenergiat. Samal ajal viskame väljatõmbega õue sooja õhku, mille temperatuur on circa 20–25 °C. See tähendab, et igal juhul tuleks otsustada soojustagastusega ventilatsiooni kasuks – et mitte energiat raisata, tuleks kasutada väljatõmmatava õhu soojust sissepuhkeõhu soojendamiseks.”

Viimase aja levinum variant on Targa sõnul kas kogu hoonet või teatud hoone osi teenindav tsentraalne mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mille ventilatsiooniseade on varustatud sissepuhke- ja väljatõmbeventilaatorite, filtrite ja soojustagastusega.

„Õhk tõmmatakse korteritest välja ennekõike nendest kohtadest, kus õhk on kõige enam saastunud: vannitoas, köögis ja mujal. See liigub olemasolevate lõõride kaudu soojustagastiga ventilatsiooniseadmesse, mis üldjuhul paikneb keldris, pööningul või katusel. Sissepuhkeõhu kanalid paigaldatakse välisseinte renoveerimisel lisanduva soojustuse sisse. Värsket õhku antakse eluruumidesse,” sõnab ta.

Olemasolevate ventilatsioonilõõride kasutamise korral on vaja eelnevalt kindlaks teha nende seisukord ja kasutuspotentsiaal ning vajadusel muuta need õhupidavamaks.