Arvestusalase revisjoni juhend korteriühistule

Audiitorkogu on välja töötanud arvestusalase revisjoni juhendi toetamaks kõiki ühinguid, kellel on seadusest tulenev kohustus korraldada majandusaasta aruande revisjon. Juhend pakub praktilist tuge korteriühistu revisjoni teostajale, sest selles sisalduv näidisprotseduuride loetelu on kujundatud ennekõike korteriühistute revisjoni eripära silmas pidades. Juhend hakkab kehtima 1. jaanuarist 2017.

Eesti Korteriühistute Liit peab oluliseks, et juhend valmis mitmete osapoolte koostöös ning juhendi koostamisel on arvesse võetud Eesti Korteriühistute Liidu poolt oma liikmete hulgas kogutud arvamusi juhendi sisu kohta. Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul annab vastavalikustatud juhend hea ja professionaalse aluse revisjoni läbiviimiseks korteriühistutes ning levinud revisjonipraktikate ühtlustamiseks.

Arvestusalase revisjoni juhendiga saab tutvuda Audiitorkogu kodulehel: Revisjoni juhend

Märka naabrit – tule ja aita

„Märka naabrit“ kutsub kortermajade inimesi üles nägema oma kodu ja heaolu laiemalt kui vaid oma  korter ja pere. Suurtes majades elab meie ümber palju toredaid ja heatahtlikke inimesi. Nii mõnigi neist vajab igapäevaeluga toimetulemiseks vaid pisikest abi. Erivajadustega inimeste arv Eestis ja terves maailmas üha suureneb. Vanemaealiste inimeste seas on erivajadusega inimesi lausa 60%. Täisjõus inimestele pole pisikeste ja jõukohaste teenete pakkumine suur vaev ega võta palju aega, kuid muudab eaka heaolu ja toimetulekut mäekõrguselt. Üksteisest märkamine ja hoolimine loob turvatunnet ning kasvatab iseendaga rahulolu. Mõtteviisi levitamisele saab kaasa aidata iga kortermaja elanik isikliku eeskujuga. Samuti on võimalik kampaaniale kaasa aidata, pannes kortermaja seinale kampaania plakati. Plakateid saab ise välja printida või küsida meiliaadressilt anu.viltrop@kodukant.ee.

LOE EDASI

Arvamuslugu: Küttekraani demokraatia

Tõnu Vanajuur
Danske Banki ettevõtete panganduse direktor

Pangas töötades õpib nii mõndagi. Näiteks olen teada saanud, milline on parim korter: see asub mitmekordse maja keskmise korruse lõunaküljel otsaseintest kaugel. Sellise korteri elaniku jätab külmaks läbitilkuv katus, ükskõikseks soojustamata vundament, muretuks rõskust õhkav kelder, osavõtmatuks läbipuhuv otsasein.

Jama lugu on selles, et mida väiksem ühistu, seda rohkem on asukaid, kes üht või teist pidi maja serva peal elavad. Neil on tihtilugu kas märg või külm või rõske või lihtsalt tuju hapu, et üldkoosolekul istuvad ka murevaba elu nautivad naabrid ja ei taha mõnest arendusplaanist kuuldagi.

Korteriühistud on praeguseks tegelikult läbi teinud arengu üksmeelselt hädavajalikest otsustest läbirääkimist ja empaatiat nõudvate muredeni. Kui kunagi ühistuid looma ja renoveerima hakati, oli asi lihtne – esimese asjana vahetati tavaliselt välja välisuksed ja pandi fonolukud. Arusaadav ka, ühelgi korrusel elades ei saanud end

Kodutarbija meelespea: et gaasiküte töötaks ohutult

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), Põhja-Tallinna valitsus ja Päästeamet kontrollisid hiljuti Põhja-Tallinnas kolmekümnes korteris gaasipaigaldiste (gaasiveesoojendid) ja nendega seotud tehnosüsteemide (suitsulõõrid ja ventilatsioon) korrasolekut ning nõuetele vastavust. Sarnaseid kontrolle on plaanis labi viia ka edaspidi piirkondades, kus kortermajades on kasutusel gaasipaigaldised.

Korterisisese gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga gaasipaigaldise omanik ise. Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest vastutab korteriühistu. Järelevalve on jagatud kohaliku omavalitsuse ja riiklike järelevalveasutuste vahel selliselt, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitise voi ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine. TJA ülesanne on kasutusjärgse ohutuse kontrollimine.

Kontrollide käigus selgus, et inimeste teadlikkus nii gaasiseadmetele kui ka nendega seotud ehitustöödele kehtestatud nõuetest on madal. Umbes kolmandik kontrollitud korteritest on omavoliliselt ilma spetsialisti kaasamata ümber ehitatud (ruumide planeeringut või tehnosüsteeme on muudetud). Pooltel juhtudel puudus vannitoal siirdõhurest, mis tagaks vajaliku

Kodus peab olema turvaline olla

Viimasel ajal on kogu Eestis, aga eriti just Tallinnas, olnud palju põlenguid kortermajade keldrites.

Eelmisel kuul sai Tallinnas Mustamäel Vilde teel asuva kortermaja keldris lohakalt kustutatud suitsukonist alguse põleng, millest eritunud suitsu tõttu sai kannatada kaks inimest, neist üks viidi haiglasse.

Harjumaal Maardu linnas elas korrusmaja keldris kodutu, kes pani keldriboksis põlema prahi. Kuna veetorustiku näidik sulas põlemise tõttu torustiku küljest lahti ja kukkus ära, siis torustikust välja jooksnud vesi hoidis ära suurema tulekahju tekkimise. Kahjustada said elektrijuhtmed, nõrkvoolukaablid ning veetorustik .

Selliseid näiteid on veelgi, kõikjalt Eestist. Iga põlengu tõttu saab kahjustada majaelanike vara, mille taastamiseks tuleb tasuda suuremaid või väiksemaid summasid. Hullemal juhul saab põlengutes kahjustada inimeste tervis või kaotab keegi oma elu.

Toetus Tartu korteriühistutele rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks

Alates 1. veebruarist saavad Tartu linna korteriühistud esitada taotlusi toetuse saamiseks rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks.

Toetust võivad taotleda Tartu linna korteriühistud (samuti mitu korteriühistut üheskoos), mille korterite arv on kümme või rohkem. Linna eelarvest on tänavu ühistutele rattaparklate rajamiseks ette nähtud 10 000 ning jäätmemaja või süvakogumismahutite tarbeks 32 000 eurot.

Toetuse suurus rattaparkla, sealhulgas vajaliku aluspinna ehitamiseks, on kuni 50% tööde kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Toetuse suurus jäätmekogumise terviklikul lahendamisel on kuni 75% kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Kui terviklahendust ei planeerita, saab toetust taotleda kuni 50 protsendi ulatuses kogumaksumusest ning ülemmäär on 1000 eurot.

aastal sai linnalt oma jäätmemajanduse korrastamiseks toetust üheksa korteriühistut kokku ligi 26 000 euro ulatuses.

Korteriühistule jäätmemaja püstitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise korraga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/akt/428062015023

Toetus Tallinna korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks

Käesoleval aastal on korteriühistutel taas võimalik taotleda Tallinna linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks. Linna eelarves on projektile eraldatud 395 000  eurot.
Loe lisaks: Projekti „Hoovid korda“ taotluste vastuvõtmine 2016. aastal.

Korteriühistutel on linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks.  Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks.

Kogukonna turvalisuse loomine ja oma vara kaitse on meie endi kätes

Elle Veelmaa, Lääne-Tallinna konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik

Hooliva ja turvalise kogukonna loomisel on igal liikmel oma roll ja vastutus. Enda ja oma lähedaste turvatunde suurendamiseks ning oma vara kaitseks saame ise palju ära teha.

Kevade tulekul hakkavad inimesed rohkem aega veetma kodust eemal, näiteks suvilates. Seega ei tohiks unustada lihtsaid tõdesid – uksed, aknad ja rõdud suletakse ning neid ei tohiks jätta tuulutusasendisse. Ei ole liiast ka see, kui annate usaldusväärsele naabrile või lähedasele teada, et olete pikemalt kodust ära.

Inimesed, eriti eakad, peaksid olema väga ettevaatlikud võõraste suhtes, kes tulevad ukse taha sooviga majas näiteks kaabliühendust kontrollida. Sellised ootamatud külastused tuleks enne võõra majapidamisse lubamist üle kontrollida teenust pakkuvast ettevõttest või lähedasega konsulteerides. Ei tohi olla liiga usaldav ka kõiksuguste müügimeeste korterisse või majja sisselaskmisel.

Nagu ütleb vanasõna – minu kodu on minu kindlus. Selline käitumine peaks ulatuma ka oma välisuksest kaugemale. Võõraste isikute liikumine