Eesti Korteriühistute Liit: lubamatu on seada korteriomanikele täiendavaid kohustusi pakendikogumise näol

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
2. november 2018

Eesti Korteriühistute Liit peab kavandatavat seadusemuudatust, mille kohaselt peaks korteriühistud pakendeid muudest jäätmetest eraldi koguma hakkama, korteriomanike kohustuste lubamatuks suurenemiseks. “Korteriühistute esindajana oleme seadusemuudatusele sellisel kujul kindlasti vastu,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Täiendatud 7.11.18: vaata intervjuud ETV Terevisioonis alates 46:10 SIIT

“Nagu viitas oma arvamusloos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, suureneksid nii Eesti ettevõtete ja majapidamiste kulud rohkem kui 10 miljoni euro võrra aastas,” märkis Jaadla. “Korteriühistud peavad pakendikonteinerid (pakendi liigiti kogumiseks) juurde ostma või rentima. See kulu on põhjendamatu,” toonitas ta. “Isegi kui mahutid tuleksid tasuta, on korteriühistud sunnitud oma jäätmemajad  suuremaks ehitama, tehes lisakonteinerite mahutamiseks suuri kulutusi. Keegi pole korteriühistus kulude olulise suurenemisega arvestanud, määratud ei ole ajakava ega ettevalmistusperioodi. See lööb valusalt  kõigi kortermajades elavate eestimaalaste rahakoti pihta,” leidis Jaadla.

Jaadla sõnul toob avalike pakendikonteinerite kadumine kaasa olukorra, kus varem avalikke konteinereid kasutanud inimesed toovad oma jäätmed korteriühistute territooriumile, konteineritesse või jäätmemajade juurde. “Kes prügistamise kinni maksab? Kes katab riski, et ei tooda ohtlikke jäätmeid?” viskas Jaadla õhku küsimuse. “Banaanikoor, tahtmatu või tahtlik  pesemata jogurtipakend pakendikonteineris maksutakse jäätmekäitlejate  poolt viiekordse olmejäätmeveo hinnaga (tühivedu). Kes konteineri juures valvama peaks hakkama?! Arvatavasti hakkab kogu vastutust kandma korteriühistu esimees, kes niigi töötab suurema osa ajast vabatahtlikult. Selline töö tuleb tasustada,” rõhutas ta.

Jaadla hinnangul pole jutt sellest, nagu väheneks  pakendi eraldi kogumisega olmejäätmete hulk piisavalt põhjendatud. “Niisuguse seadusemuudatuse ettevalmistamine oleks eeldanud sihtrühmadega läbiarutamist, mida antud juhul pole tehtud.  Üleminekuaeg peab olema ja alustada tuleks vabatahtlikkuse alusel üleminekust,” pakub lahenduseks Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee

Lisainfo:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987