Korteriühistute suurfoorumil: esimene aasta uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
3. oktoober 2018

Korteriühistud üle Eesti kogunevad 9. oktoobril kell 10 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskusesse (Liivalaia 33, Tallinn) XXI suurfoorumile. Kõne all on aktuaalsed teemad: esimene aasta uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega ja sellest tulenevad muudatused, kortermajade riiklik renoveerimistoetus, elektri hinnatõus ning jäätmeveo korraldamine. Meediaväljaanded on oodatud sündmust kajastama!

Foorumi kava: http://ekyl.ee/wp-content/uploads/2018/08/XXI-Foorum-KAVA.pdf

“See on oluline päev korteriühistutele üle Eesti võtmeküsimuste arutamiseks ning teemad peaks korda minema kõigile kortermajades elavatele inimestele,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Foorumi ettekandes keskendub Mardi juriidilistele küsimustele, mida ta põhjalikumalt käsitleb ka oma uues raamatus “Nõuandeid korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust?”, jutuks tulevad korteriühistu põhikiri, üldkoosolek ja korduskoosolek.  “Seadus lubab kaht koosolekuvormi: tavapärane üldkoosolek ja virtuaalkoosolek ehk üldkoosolek ilma koosolekut kokku kutsumata. Viimast on juba ka kasutama hakatud,” rääkis Mardi.

“Uudsus seisneb selles, et võimalik on otsuseid vastu võtta üldhäälteenamusega,” selgitas ta. “Varasemalt ühistutele kehtinud mittetulundusühingute seadusest tulenevas regulatsioonis oli suureks puuduseks asjaolu, et otsuse vastuvõtmiseks pidid kõik liikmed poolt olema. Seega on otsus vastu võetud kui poolthääletanute arv on piisav. Virtuaalkoosoleku puhul ei pea korteriühistute registri jaoks  koosoleku tulemusi täiendavalt  allkirjastama, peab olema lihtsalt selge, mida keegi on edastanud ja milline on otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad allkirjastama osalenute nimekirja ja saatma selle korteriühistute registrile.”

Mardi sõnul küsitakse palju ka korteriühistu põhikirja kohta, sest uue seadusega on muutunud  ka põhikirja muutmine. “Seadusjärgsel korteriühistul ei ole põhikirja. Varasemalt asutatud ühistute põhikirjad jäävad aga kehtima ja vastuolu korral seadusega kohaldatakse seaduses sätestatut,” selgitab Mardi.

“Põhikiri on korteriühistutele aga väga oluline ja seetõttu soovitan ühistutel põhikirja siiski koostada ning vastu võtta. Põhikiri aitab korteriühistus oluliselt leevendada omavahelisi suhteid, on lihtsamalt loetav ja arusaadavam kui seadused oma paragrahvide rägastikuga. Eraõiguses kehtib põhimõte – kõik, mis ei ole keelatud on lubatud, seega kui seadus just otse ei keela, saab põhikirjaga reguleerida asju seadusest erinevalt,” selgitas ta.  Raamatust, mida suurfoorumil soodushinnaga soetada saab, leiab ka korteriühistu näidispõhikirja, mille on koostanud Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.

Samuti rõhutab Mardi korteriühistute registri olulisust. “Kõik Eesti korteriühistud on kantud korteriühistute registrisse. Registri toimimine ja kasutamine, samuti vajalike dokumentide esitamine saab foorumil põhjalikult lahti seletatud,” lubas Mardi.

Eesti Korteriühistute XXI Foorumi toetajad on Justiitsministeerium ja Tallinna linn, foorumi korraldab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL). Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit

Lisainformatsioon:

Urmas Mardi,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel 372- 50 15077, e-mail: urmas.mardi@ekyl.ee

Eesti Korteriühistute Liit

www.ekyl.ee