Karm tõde: rekonstrueerimistoetust lootnud korteriühistutel jäi saamata üle 48 miljoni euro toetusraha

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
24.03.2017

Riigi otsus lõpetada kortermajade renoveerimistoetused ning asendada see üürimajade ehitamisega jätab raskesse rahalisse olukorda 200 ühistut üle Eesti, kes olid juba alustanud renoveerimistoetuse taotlemist ja teinud selleks vajalikke kulutusi, aimamata, et toetust ei saagi, tõdeti  Tartus XVI Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil. Tänasel foorumil esitleti ka Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) poolt läbi viidud vastavasisulise küsitluse tulemusi.

Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin: KÜSITLUSE TULEMUSED

Liit kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta selgitamaks välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest ilma ning millises mahus kulutusi on  ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks.  Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, tehnilised konsultandid, või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.

Kokku 200 ühistut ehk 59% vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks. Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja täna koheselt vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa arvesse võttes vastajate poolt nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on 48 214 562 eurot.

“Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde kogumaksumust,” sõnas EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Tema sõnul on oluline ka märkida, et ligi kolmveerand küsitlusele vastanud rekonstrueerimistöid kavandavatest korteriühistutest oleks täna valmis taotlema suurimat 40%-list korterelamute rekonstrueerimise toetust. Kõige enam tegid rekonstrueerimise toetuse taotlemise ettevalmistamiseks kulutusi ja tunnevad kõige kiiremat vajadust rekonstrueerimise toetuse jätkumiseks korteriühistud Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.

Riigi plaani renoveerimistoetuste lõpetamise kohta kritiseeris foorumil teravalt Riigikogu liige ja endine Tartu linnapea Urmas Kruuse (RE), kelle sõnul tuleks vähemalt osa üürimajade projekti rahast suunata neile korteriühistustele, kes juba renoveerimisprotsessiga alustanud ning omalt poolt kulutusi teinud on. “Kindalsti tuleks vanad majad enne renoveerida, kui hakata uusi juurde ehitama,” ütles ta. “Rahuldamata renoveerimisnõudlus ja panustamine üürimajade projekti teeb meid topelt vaeseks.”

Korteriühistute kulutused arvudes:

Küsitlusele vastanud korteriühistute planeeritud rekonstrueerimise kogumaksumus
124 713 074 EUR

Vastanud korteriühistute tehtud kulutused projekteerimisele kokku 1 752 060 EUR

Vastanud korteriühistute tehtud kulutused tehnilisele konsultandile kokku 412 154 EUR

Korteriühistute poolt tehtud kulutused projekteerimisele ja tehnilisele konsultandile kokku 2 164 514 EUR.

Vastanud korteriühistute muud kulutused rekonstrueerimiseks 3 370 965 EUR

Vastanud korteriühistutest 74% planeeris taotleda 40%-list rekonstrueerimise toetust, 20% planeeris taotleda 25%-list rekonstrueerimise toetust ja 6% vastanud ühistutest planeeris taotleda 15%-list toetust (sellele küsimusele vastas 293 vastajat).

TAUST:

Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. “Taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu jäid paljud korteriühistud, kes olid juba alustanud ettevalmistusi rekonstrueerimiseks ja teinud kulutusi rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, ilma toetuse taotlemise võimalusest,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 miljonit eurot toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Oktoobris toimunud korteriühistute suurfoorumil tegid ühistud ka ühispöördumise valitsusele ja parlamendile, milles rõhutasid korterelamute rekonstrueerimise toetuse jätkumise olulisust olukorras, kus varasemalt eraldatud rekonstrueerimise toetuse raha on lõppenud. “Tegime ettepaneku eraldada edukaks osutunud meetme jätkumiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal. Kahjuks tehtud ettepanekuga ei arvestatud,” nentis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lisainfo:

Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees,
Tel +372 520 3987

Eesti Korteriühistute Liit