Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad põhimõtted lõpptarbija seisukohast vaadatuna

EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla 

Märkimisväärne osa lõpptarbijatest elab täna korteriühistutes. Eesti korteriühistuid ühendava organisatsioonina on Eesti Korteriühistute Liit seadnud oma eesmärgiks toetada korteriühistuid ja ühistute liikmeid nende rollis lõpptarbijatena ning olla korteriühistute elanike huvide esindajaks. Oleme avanud ka meie kodulehel eraldi lehekülje http://ekyl.ee/tarbija. Sealt saab toimuva kohta jooksvalt informatsiooni.

Energiamajanduse korralduse seaduse üks eesmärke on suunata lõpptarbijaid ise oluliselt ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. Seaduse seletuskirjale ja erinevatele uuringutele tuginedes on andmestik eluaseme lõpptarbijate energiatarbe kohta pisut erinev, kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et kodumajapidamiste, sealhulgas korteriühistutes elavate lõpptarbijate energia tarbimine moodustab ca 30% kogu riigi energiatarbimisest. Kodumajapidamiste lõpptarbijate energia tarbimine on omakorda jaotatud elektri- ja soojustarbimise vahel. Kui vaadata Euroopa konteksti, siis kodumajapidamistes kokku tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad eelkõige riigi elanike arvust, rahvastiku heaolust ja ka välistemperatuurist. Euroopa riikide võrdluses on hästi näha laiuskraadist tingitud keskmiste välistemperatuuride mõju kodumajapidamiste energiatarbele. Külmema kliima tõttu on põhjapoolsetes riikides, sealhulgas Eestis, kodumajapidamiste energiatarbimine inimese kohta suurem.

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas kodumajapidamiste energiatarbimise poolest keskmisest suurema energiatarbimisega – kodumajapidamiste energiatarbest valdava enamuse moodustavad soojuse tootmiseks tarbitavad kütused ja tarnitud kaugküttesoojus. Elektri osakaal kodumajapidamiste koguenergiatarbest on liginemas 20%ni ja on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Kui vaadata laiemalt, siis suurendab energiakulu Eesti eluasemesektoris eluruumide madal energiatõhusus ja kvaliteet võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et meie korterelamute renoveerimisel ja energiasäästu küsimustes on oluline roll korteriühistutel. Lähtuvalt aasta alguses jõustunud seadusemuudatustest, on tänaseks moodustatud kõigis korteriomandi omandivormi põhistes korterelamutes korteriühistud, millede järgselt elab suurem enamik riigi elanikest korteriühistutes. Tuleb rõhutada, et elamupiirkondade tervikliku renoveerimise juures on oluliseks väärtuseks ja arengu soodustajaks just inimestevaheline ühistegevus ja teadlikkus.

Üks seaduse eesmärk on lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääsu tagamine oma tarbimisandmetele ning arukate ja täpsemate arvestisüsteemide juurutamine (nutiarvestid), kui see oleks kulutõhus ja teostatav.

Kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimismahu mõõtmine

Energiamajanduse korralduse seaduse 5. peatükk sätestab, et energiatarnija tagab lõpptarbijale kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee teenuse osutamisega kaasneva soojusenergia mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise, kui lõpptarbijaga ei ole kokku lepitud teisiti. Ehk siis mõõtmise eest lasub vastutus energiatarnijal, üldjuhul soojusettevõtjal, kui soojusettevõtjaga ei ole tarbija kokku leppinud kohustuste teisiti jagamises.

Samuti peab energiatarnija paigaldama lõpptarbijale tema tarbijapaigaldise juurde kaugküttevõrgust tarnitava kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee soojendamiseks kulunud soojuse mõõtmiseks arvesti. Soojusenergia arvesti tuleb paigaldada võimalikult lähedale tarbimiskohale, et tagada võimalikult täpne tegelik tarbimine.

Seaduses sätestatakse, et valitsus kehtestab oma määrusega kulujaoturite ja arvestite paigaldamise tingimused. Küttekulujaoturite või -arvestite paigaldamise kohustus on Eestis juba osaliselt kehtestatud valitsuse määrusega „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded”, mis kohaldub uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele. Samas annab seadus aluse ministri määruse kehtestamiseks, millega võidakse ette näha individuaalsete kulujaoturite või arvestite paigaldamine hoones ja kulude jaotamise alused. Valitsuse korraldusega võidakse kehtestada ka kulujaoturite ja arvestite paigaldamise tingimused.

Nõuded lõpptarbijale esitatavale arvele 

Energiamajanduse korralduse seadus § 12 kohaselt esitab energiatarnija lõpptarbijale arve elektrooniliselt ja vähemalt kord kuus, kui pole kokku lepitud teisiti. Tasu ei võeta arvete esitamise ning elektroonilise ligipääsu eest arvetel esitatavale teabele ja tarbimisandmetele. Kordusarve esitamise eest on arve esitajal õigus tasu nõuda. Lõpptarbija saab arve elektrooniliselt, juhul kui ta ei avalda soovi saada seda paberkandjal. Arvete esmase koostamise ja edastamise eest tasu ei tohi võtta. Kui tarbija pärast arve kättesaamist ei täida oma kohustusi, siis kordusarve saatmise eest võib energiatarnija siiski tasu küsida. Arveid tuleb tarbijale esitada vähemalt üks kord kalendrikuus. Samas energiamajanduse korralduse seaduses sätestatakse, et juhul, kui tegemist on tarbijaga tarbijakaitseseaduse tähenduses ehk füüsilise isikuga, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega, esitab energiatarnija arve tarbijakaitseseaduse § 4 lõigetes 6 ja 7 sätestatud viisil.

Tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbija peamised õigused tulenevalt Euroopa Liidu tarbijakaitsepoliitika olulisematest suundadest: kaupade ja teenuste ohutus tarbija elule ja tervisele, tarbija majanduslike huvide kaitse, tarbija informeeritus ja teadlikkus, tarbija õigus saada nõu ja abi oma õiguste kaitsel ning tarbija esindatus. Tarbijakaitseseadus § 4 sätestab, et kauba müümise või teenuse osutamise eest kohesel tasumisel esitab kaupleja tarbijale kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kauba müümist või teenuse osutamist tõendava dokumendi, milles peab sisaldub vähemalt sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tarbijale lepingu sõlmimisel teave tarbija kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta. Kui kaupleja ei täida enda kohustust täielikult vahetult pärast tarbijaga lepingu sõlmimist või kui tarbija võib omapoolse kohustuse täita hiljem, peab kaupleja esitama tarbijale tema kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta arve, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kauba müümisel või teenuse osutamisel kestvuslepingu alusel esitatakse arve iga kokkulepitud arveldusperioodi eest. Arve esitatakse tarbija valikul tema posti- või e-posti aadressile.

Tarbijakaitseseaduse § 4 lõige 7 kohaselt võib kaupleja jätta arve eelpoolnimetatud viisil esitamata vaid juhul, kui tarbija on sõnaselgelt nõustunud sellega, et arve on kättesaadav kaupleja elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna või andmekandja kaudu. Tarbijalt nõusoleku saamist tõendab vaidluse korral kaupleja.

Seega loob seadusandlus ja Euroopa õigusraamistik korteriühistutele ja lõpptarbijatele olulise rolli Eesti edasisel tarbijamaastikul.

Artikkel ELAMU 1/2018


Teavitust toetab Tarbijakaitseamet.