Tähtis teada: millisel juhul on korteriühistu otsused tühised?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
15.jaanuar 2018

Värskelt 1. jaanuaril 2018 jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus toob korteriühistute töösse mitmeid muudatusi. Eesti Korteriühistute Liit üllitab peagi töise käsiraamatu, mis seadusmuudatustest paremini aru saada aitab.

Olulised muudatused puudutavad ka korteriühistu otsuste kehtetuks tunnistamist.  “Ühistute esindamisel  kohtutes võin kinnitada, et üldkoosolekutega seotud vaidlusi tuleb sagedasti ette,” nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Uus seadus toob siin mitmeid muudatusi.”

Seaduse § 29 lõikes 1 on öeldud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Sama seadusesätte lõige 2 märgib, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. “See on uus põhimõte, mille kohaselt organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse hagita menetluse õiguslikus regulatsioonis, varasemalt allus antud vaidlus hagilise menetluse regulatsioonile,” märgib Mardi.

Uue seaduse kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates varasema 90 päeva asemel. “Samuti hakkab aegumistähtaja kulg jooksma otsuse vastuvõtmisest, mitte otsuse teadasaamisest nagu see varem oli,” märgib Mardi. Kõnealuse paragrahvi lõige 4 kohasel võib kohus huvitatud isiku taotlusel ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. “See tähendab, et korteriühistu otsust vaidlustada soovivale isikule tuleb üldkoosoleku protokoll teatavaks teha, vastasel juhul on tal õigus taotleda kohtult aegumistähtaja ennistamist, sest ilma organi otsust teadmata ei ole võimalik nõuet kohtus maksma panna. Seega on ülioluline, et üldkoosoleku otsused on 14 päeva jooksul koosoleku toimumisest protokollitud ja liikmetele teatavaks tehtud,” selgitab Mardi.

Vajadusel peatab kohus menetluse ajaks nii vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise kui ka olemasoleva juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse ja määrab korteriühistule juhatuse asendusliikme. “Siin on oluline teada, et kohtul on õigus keelata samasisuliste otsuse vastuvõtmine, mida võib kasutada nn. nipitamiseks, sest vastasel korral peaks iga uut otsust pidevalt vaidlustama. Teine oluline asjaolu on vaidlus juhatuse liikmete vahel, kohtul on õigus määrata juhatuse asndusliige vaidluse lõppemiseni, et ühistu igapäevane esindusõigus ja majandustegevus oleks tagatud.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL)  asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel 372-50 15077, e-mail: urmas.mardi@ekyl.ee