Oma kodu turvalisuse eest peavad kõik seisma
13.07.2017Kortermajades elavad inimesed meenutavad olemuselt väikest mesitaru, mille liikmed peaksid teineteisega arvestama. See peaks olema iga ühistu liikme südameasi, et tema kodus oleks elada turvaline.
Ütlus “Minu kodu on minu kindlus” annab hästi edasi mõtte, et kodus olles tunned ennast turvaliselt. Küll ei tohi see turvatunne aga muutuda vähem tähtsaks siis, kui kodust lahkutakse ja uks selja taga suletakse. Meeles tasub pidada ühistuliikmete kokkuleppeid, et trepikoja ja keldri uksi-aknaid tasub lukus hoida. Kui siiski on aga lukk rikkis, siis peab sellest koheselt ühistut teavitama, et oleks võimalik viga parandama asuda.
Korteriuks omab turvalisuses väga suurt rolli ja odava ning ebakvaliteetse ukse ostmine on põhimõtteliselt raha tuulde laskmine. On täiesti reaalne juhtum, kus uks avati konserviavajaga ja lukul polnud mingit tähtsust. Kui uks on kvaliteetne, siis peab ka lukustusseade olema aja- ja asjakohane.
Korteri tuulutamine tundub alati hea mõte, kuid seda on mõistlik teha siis, kui ollakse kodus. Lahtised aknad võivad tekitada pahatahtlikus inimeses meeletu huvi korterisse sisse saada ja tuulutusasendis akna lahti tegemine pole eriti keeruline. Korteri tuulutamist tuleks ennekõike teha siis, kui ollakse kodus. Ja võimalusel tuleks meeles pidada, et vargad võivad korteris käia ka öösel, kui elanikud magavad.
Tähelepanu tasub pöörata ka “sagenenud liiklusele” mingil konkreetsel aadressil. See on üks viidetest, et korteris võib toimuda ebaseaduslik tegevus. Seltskond, kes seal käib ei pruugi olla heade kavatsustega ja see suurendab riski, et piirkonnas või kortermajas sagenevad süüteod või korrarikkumised.
Ka keskkond omab tähtsat rolli turvalisuse loomisel. Ühistu ja sellega seotud rajatised tasub hoida korras ja puhtad. Lohakile jäetud piirkond on märk sellest, et kogukond ei pööra piisavalt tähelepanu probleemile ja anonüümsele tegevusele ongi soodne pinnas loodud. Pimedal ajal peavad territoorium ja trepikojad olema valgustatud ning sõidukite- ja jalakäijate alad selgelt tähistatud. Rikkumiste ja probleemide korral tasuks sekkuda ja olukord fikseerida ning rääkida sellest ühistule või piirkonnapolitseinikule.
Märgates aknast midagi kahtlast, mis toimub majaesises parklas või naabermaja ees, tasuks sellest rääkida piirkonnapolitseinikule. Mitte alati ei pruugi tegemist olla rikkumisega, kuid võimalik, et tegemist on infoga, mis hiljem tuleb politseile kasuks.
Turvalisust laiemas vaates aitab tagada ka see, kui me pöörame tähelepanu sellele, mis toimub meie naabrite vahel ja korteriseinte taga. Ära ole ükskõikne, kui kuuled karjumist ja tülitsemist. Kahjuks on nii mõnigi selline tüli lõppenud traagiliselt ja just üks õigeaegne kõne politseile oleks võinud selle ära hoida. Ja märgakem ka eakamaid, kes tihtipeale peavad üksi hakkama saama.
Korteriühistu ja piirkonnaga seonduvate murede ning küsimuste osas pöörduge esmalt ühistu juhatuse poole ja tundke huvi, kas on võimalusi ja viise olukorra muutmiseks. Ühiselt toimetav ja aktiivne korteriühistu on see, kuhu peaksid ühistu liikmed pürgima. Oma tegevuses ei ole korteriühistud üksi ja ei pea ise “leiutama jalgratast”. Teie korteriühistu partneriteks on teised korteriühistud, kohalik omavalitsus, piirkonna asutused ja piirkonnapolitseinik, kellega koos saate leida piirkonnale parema lahenduse. Korteriühistu liikme roll ei ole pelgalt ühistu koosolekutel käimine, vaid päriselt panustamine ja kaasa mõtlemine. Lisaks on korteriühistul võimalik luua ka naabrivalve sektor, kus sektori vanem on turvalisuse küsimustes vahetuks kontaktiks politseile.
Üheks oluliseks partneriks ja informatsiooni vahetamise kohaks on piirkonnapolitseinik. Oma piirkonnapolitseiniku kontaktid leiate politsei koduleheküljelt. Kiiret sekkumist vajavate juhtumite korral helistage 112.
Turvalisuse loomine algab meist endist, meie mõtlemisest parema homse nimel ja meie tegudest. Enne kui me küsime ühistult või kelleltki teiselt: mis ma selle eest saan, küsigem iseendalt, mida ma ise olen andnud.
Mart Meriküll
piirkonnavanem
Lääne-Harju konstaablijaoskond
Põhja prefektuur
LOE ARTIKLIT AJAKIRJAS “ELAMU”
Turvalisus kortermajas – infopäevad korteriühistutele Harjumaal 2017
Eesti Korteriühistute Liidu ja politsei koostöös viidi 2017. aasta kevadel kogukondliku turvalisuse alase teavitusprojekti raames läbi kolm infopäeva korteriühistute juhtidele ja kortermajade elanikele Harjumaal. Infopäevadel kõnelesid politsei, päästeameti, maksu- ja tolliameti, kohalike omavalitsuste ning Eesti Korteriühistute Liidu esindajad. Maardus, Jüris ja Sauel toimunud infopäevadele kogunenud üle 80 korteriühistu esindaja leidsid, et turvalise elukeskkonna hoidmisel ja süütegude ennetamisel on oluline koht majaelanike vahelistel headel suhetel ja ühistu koostööl piirkonnapolitseiga. Mitmed ühistujuhid kasutasid ka võimalust esitada oma maja või ühistu turvalisust puudutav küsimus otse politsei või päästeameti esindajatele.
Teavitustegevust toetavad siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.