Juristi nõuanne: mida teha, kui jonnakas korteriomanik küttesüsteemi renoveerimiseks korterisse ei luba?

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
16. detsember 2016

Eesti Korteriühistute Liidu poole on pöördunud mitmed korteriühistu juhatuse liikmed, kes kurdavad, et korteriomanik ei võimalda küttesüsteemide renoveerimisotsuse täitmiseks korterisse sissepääsu. “Seda, miks nad sissepääsu ei võimalda, on omanikud erinevalt põhjendanud: näiteks ühel juhul jäid töömeestele uksed suletuks põhjusel, et juhatus ei edastanud omanikule kümne aasta protokolle. Teisel juhul teatas omanik, et üldkoosoleku otsus teda ei puuduta, sest korteris on radiaatorid töökorras,” vahendab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep oma nõuandes EKÜL ajakirjale Elamu.

“Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad mööndusteta kõigile ühistu liikmetele. Seega kui üldkoosolek on vastu võtnud otsuse küttesüsteemi renoveerida, tuleb omanikel otsuse täitmine tagada. Tallinna Ringkonnakohus on toonitanud, et ühistu kohustus hooldada korteriomanike ühist omandit on pidev kohustus ja korteriomanik peab omalt poolt võimaldama ühistul tagada korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel,” toonitab Saulep.

Lisaks eeltoodule peab omanik arvestama, et korterisse juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb korteriomandiseadusest (KOS). “Seaduse kohaselt peab omanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Kaasomandi korrashoiuga võivad puutumust omada näiteks kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ning ventilatsioonisüsteemiga seotud tööd,” selgitab ta. Milliste tagajärgedega peab omanik otsuse ignoreerimisel arvestama? “Esiteks võib omaniku vastuseis päädida korteriühistu kohtuliku nõudega korterisse sissepääsu tagamiseks. Teiseks kui ühistule on omaniku tegevusetuse tõttu kahjud kaasnenud, omab korteriühistu õigust esitada kahju hüvitamise nõue,” selgitab Saulep.

“Kui ikkagi korteriühistu on otsustanud küttesüsteemi renoveerida ja antud tööd tingivad vajaduse korterisse pääseda, tuleb otsuse täitmine tagada. Vastasel juhul kahjustab korteriomanik nii teiste korteriomanike huve, see võib kaasa tuua koormava kohtuvaidluse ja seeläbi täiendavaid rahalisi väljaminekuid. Taolist olukorda püüab iga mõistlik inimene vältida,” nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

 

Lisainformatsioon:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel 372-50 15077, e-mail: urmas.mardi@ekyl.ee

Eesti Korteriühistute Liit
Tel 627 5740, e-mail: ekyl@ekyl.ee