Omaalgatuslik ümberehitus korteris seab elanike elu ohtu

Eesti Korteriühistute Liidu pressiteade
22.03.2016

“Viimase aja gaasiõnnetused on kurb näide sellest, kuidas isetegevuslik ümberehitus korteris seab ohtu elanike elu ja tervise,” hoiatas EKÜL juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.  Tehnilise Järelvalve Amet on öelnud, et eranditult kõikide sel aastal aset leidnud traagiliste õnnetuste põhjuseks on korterisisese gaasipaigaldisega seotud omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri.

“Tihti tehakse taoline töö ära ilma korteriühistut ega teisi korteriomanikke teavitamata, mis tähendab ju sisuliselt, et kogu maja istub püssirohutünni otsas,” sõnas Mardi. Tema sõnul kipuvad omanikud tihti maha võtma nõukogudeaegsetes paneelikates seinale pandud ja ventilatsiooniga ühendatud plekktoru, mis peaks hoolitsema WC ja vannitoa õhutuse eest. “Tahetakse saada rohkem kapiruumi ja tulemuseks on köögi ja pesuruumi peaaegu olematu ventilatsioon,” selgitas Mardi.

Mardi sõnul on ventilatsiooniga teisigi probeeme: need on seotud näiteks rõdude ebakompetentse kinniehitamisega, samuti pööningu- või keldripinna ebaseadusliku eluruumiks muutmisega. “Näiteks pannakse rõdule omaalgatuslikult aknad ette: puudub hoone välispiirde nõuetekohane soojustamine, samuti kaasaegne ventilatsioonisüsteem, tulemuseks on hallitus ja kõikvõimalikud sellest tulenevad tervisehädad,” toob Mardi näite.

Hoopis hull on lugu siis, kui korteriomanik hakkab elupaigas omaalgatuslikult seinu lammutama. “Riigikohus on seisukohal, et lisaks korterelamu küttesüsteemile on kõigi korteriomanike kaasomandis ka korterelamu sise- ja välisseinad. Seega, kui on plaanis korteri planeeringut muuta läbi seinte mahavõtmise, tuleb selleks saada kõigi kaasomanike nõusolek,” rääkis Mardi. Tema sõnul puudub tavainimesel harilikult ka muutuse hindamiseks tarvilik insenerteave, mistap on ülioluline, et taolisi otsused aitaks teha kvalifitseeritud spetsialist.
“Kui teeme augu seina seal, kus meeldib, seame ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste kodu,” rõhutas ta.

Mardi soovitab inimestel koduvalikul otsustada sellise kasuks, mille planeering, küttesüsteem jms. sobib. “Taolised ümberehitused nõuavad aega ja vaeva, on kaunis kulukad ja eeldavad erialateadmiste olemasolu või vastavate spetsialistide tellimist. Me ju ei osta ka sõidukit, et sellega otsejoones autoteenindusse põrutada ja nõuda, et ehitatagu pagasiruum poole suuremaks.”

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lisainformatsioon:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Tel: 50 15077

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: 627 5740
E-mail: ekyl@ekyl.ee